:format(webp)/nginx/o/2024/12/24/16562201t1h3566.jpg "JÕULUD PAGENDUSES ⟩ Bahmuti põgenikud hoiavad koos pühi tähistades elus unistust hävinud kodulinna taassünnist")
:format(webp)/nginx/o/2024/12/26/16563607t1hf813.jpg "Rootsi suusakoondise liikmed: MM Norras on õudusunenägu")
:format(webp)/nginx/o/2024/01/08/15819844t1h8990.jpg "EEPILINE ⟩ Christopher Nolani järgmine film toob ekraanile Vana-Kreeka eepose")
:format(webp)/nginx/o/2024/12/26/16563663t1h90b0.jpg "Kasahstani lennuõnnetuse põhjustas tõenäoliselt Vene õhutõrje")
:format(webp)/nginx/o/2024/12/26/16563620t1h9140.jpg "FOTO ⟩ Riided seljast heitnud kiiruisutaja šokeeris kodumaad")
Rahasüsteem saab töötada kahel režiimil: likviidsusdefitsiidis («raha on süsteemis puudu») või likviidsusülejäägis («raha on süsteemis üle»). Euroalal on eri aegadel kasutatud mõlemat režiimi.
Kuni 2008. aasta finantskriisini juhiti euroalal likviidsust sedamoodi, et rahasüsteemis «oli raha pisut puudu» ja kommertspangad pidid selle puuduoleva raha keskpangalt laenama. Likviidsusdefitsiidi puhul oli kõige tähtsam intressimäär see, mis hinnaga keskpangast sai raha laenata (laenamise intressimäär ehk nn peamiste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär, MRO). Selle intressimäära läheduses kõikusid ka pankadevahelise rahaturu intressimäärad (EONIA, euriborid). Likviidsusdefitsiidi süsteemi nimetati ka intressikoridoriks, sest pankadevahelise rahaturu intressimäärad kõikusid hoiustamise ja laenamise püsivõimaluse intressimäärade vahel, püsides seejuures enam-vähem koridori keskel ehk peamiste refinantseerimisoperatsioonide (MRO) intressimäära juures.
2008. aastal algas finantskriisi mõjude leevendamisega lääneriikide keskpanganduses uus ajastu: keskpangad hakkasid turule likviidsust juurde andma ehk rahvakeeli «raha trükkima». See tähendas erinevate finantsvarade aktiivset kokkuostmist, et suurendada rahapakkumist. Sel moel toetati pangandust ja finantsturge. Keskpankade bilansimahud selle tulemusel paisusid. Suured ostumahud hoidsid pikaajaliste võlakirjade intressimäärasid madalana ka ajal, mil lühiajaliste intressimäärade tase oli kärbitud sedavõrd madalaks, et nende edasist langetamist enam mõistlikuks ei peetud.
Võlakirjade ostul ehk rahatrükil on aga tagajärjed. Rahapakkumine kasvas sedavõrd suureks, et panganduses «jäi raha üle». Seetõttu muutuski seni keskpangast raha laenanud kommertspangandus laenuvõtjast hoopis hoiustajaks. Väga suur kogus võlakirjade ostuks emiteeritud raha jõudis lõppkokkuvõttes tagasi keskpanga hoiustele, sest rahasüsteemis tekkis likviidsusülejääk. Seetõttu on kõige olulisem keskpangas raha hoiustamise intressimäär (nn hoiustamise püsivõimaluse intressimäär), mis ka Eesti laenuvõtjat mõjutavaid euribori intressimäärasid mõjutab.
/nginx/o/2024/12/23/16560798t1h4c54.jpg "2025 ⟩ Kas Euroopa suured börsiettevõtted teevad USA omadele säru?")
/nginx/o/2024/12/22/16559275t1h6400.jpg "Tesla kutsub tagasi 700 000 sõidukit, seitsmes kord sel aastal")
/nginx/o/2024/12/20/16556821t1h8833.png "PILDID ⟩ Tallinna kesklinna lähedale kerkib uhkete korteritega kõrghoone")
/nginx/o/2024/12/20/16555461t1h8b5a.jpg "mis juhtub uuel aastal Tallinna börsil")
/nginx/o/2024/12/20/16555460t1h7a2d.jpg "Börsid 2025 – kas peale jäävad numbrid või narratiiv?")
/nginx/o/2024/12/18/16553344t1h5417.jpg "USA Föderaalreserv tegi kolmanda intressimäärade kärpe alates septembrist")
/nginx/o/2024/12/18/16552140t1h4486.jpg "Honda ja Nissan peavad ühinemisplaani")
/nginx/o/2024/12/17/16551307t1he09e.jpg "TÄNA BÖRSIL ⟩ Dow teel langusele, mida ei ole nähtud 46 aastat")
:format(webp)/nginx/o/2024/12/17/16549879t1h229c.jpg "SmartCapiga liitus endine BaltCapi investeeringute juht Kristjan-Mart Piirsalu")