Keskkonnaamet ei ole kunagi angerjaid ümber asustanud, kuid on taotlejatele välja andnud kalade ümberasustamiseks vajaliku loa. Sel nädalal kalamaimude transportimisel kraanivee kasutamise tõttu hukkunud klaasangerjate juhtum seab aga lubade andmise tulevikus kahtluse alla.
«Selle nädala jooksul on kerkinud tõsiseid kahtluseid selle osas, kas kalurite oskused on piisavad, et tagada angerjamaimude edukas ümberasustamine. Kalurite endi poolt väljendatud kahtlused nende endi valitud aja ja viisi suhtes ei anna kindlust, et projekti käigus Eestisse toodud kalamaimud on kindlates kätes. Keskkonnaamet ei saa aga võtta vastustust kalameeste käitumise eest, seega on ümberasustamise loa andmine tulevikus tõsise küsimärgi all,» ütles Vakra.
Angerjamaimude asustamise aeg ja viis on olnud projektimeeskonna valik. Aastaid kestnud projekti kestel on asustatud miljoneid kalamaime, viimaste aastatel reeglina just talvel ja jääkatte alla. Välja püütud angerjasaagid on omakorda andnud tunnistust asustamise edukusest. Maaülikooli teadlaste hinnangul on talv kalade ümberasustamiseks sobiv, kuid tänavu põhjustas ligi 10% Eestisse toodud maimude hukkumise kraanivee kasutamine nende transpordil.
«Klaasangerjate ümberasustamise projekt on aastakümneid põhinenud teadlaste ja kalameeste koostööl ja usaldusel. Keskkonnaametil on projektiga seoses kaks olulist ülesannet: esiteks, jälgida seda, et ohustatud liiki asustatakse veekogudesse, kust angerjatel on võimalus pääseda oma kudealadele; ning teiseks, välistada angerjamaimude jõudmine mustale turule,» üles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. Looduslikku veekogusse kalade ümberasustamise loa väljaandmist võrdles Vakra jahilubade või tuulikute rajamiseks vajalike lubade väljaandmisega.