Oxford University Press on aasta sõna valimiseks töötanud hoolikalt välja kindla meetodi. Lisaks sellele, et korraldati hääletus, millest võttis tänavu osa 37 000 inimest, lähtuti ka avalikust kommentaarist ning tehti analüüs Oxford University Pressi keeleandmetele.
Aasta sõnaks valiti «ajumäda» ehk «brain rot» – termin, millega kirjeldatakse mõistuse hääbumist tühiste ja vähest mõttetegevust nõudvate materjalide tarbimise tõttu.
Kõige enam tabab niinimetatud ajumäda inimesi, kes kulutavad suure osa ajast nutitelefonis mõttetut sisu tarbides või ühismeediat kerides, ilma et nad selle käigus midagi mõtleksid. Näiteks kasutavad noored seda sõna, kirjeldamaks eakaaslasi, kes on üles kasvanud tahvelarvutit kasutades ning seetõttu kehvade kognitiivsete võimetega.
See suupärane sõna on muutunud lõppeval aastal eriti populaarseks, kuid seda kasutati esimest korda juba enam kui sajand tagasi. Nimelt leiab väljendi «brain rot» Henry David Thoreau kuulsast teosest «Walden ehk elu metsas», kus Thoreau kirjeldab ajumädana inimeste harjumust eelistada lihtsaid ideid keerulistele ideedele.
Kuigi kaasaegses maailmas on kõige selgem tõlkida «brain rot» ajumädaks, on «Waldeni» eesti keelde pannud Erkki Sivonen otsustanud kasutada sõnu «mõistuse taud». Thoreau lause kõlab nõnda: «Kas ei võiks keegi samal ajal, kui Inglismaa üritab tõrjuda kartulitaude, üritada tõrjuda mõistuse taude, mis on levinud hoopis laiemalt ja toovad kaasa saatuslikumaid tagajärgi?»
Niinimetatud ajumäda näol ei ole tegemist kujundliku naljaga, mille moodne inimene on niisama välja mõelnud. Meditsiinivaldkonnas on märgatud, et lihtsameelse sisu üleliigne tarbimine võib tõesti avaldada negatiivset mõju inimese mõistusele. Ameerikas on juba hakatud ajumäda vastu ravi pakkuma.