Õpilased toimetavad haridussüsteemis 12 aastat. Nad ei näe koolis tegutsedes, mis tähendab olla artist, arst või advokaat, aga nad näevad enda ümber õpetajaid. Kui õpetaja tõesti naudib oma igapäevast toimetamist, avastab ja uurib ning areneb koos õpilastega, siis just see eeskuju võib noortele õpetajaameti huvitavaks teha.
2023. aastal avalikustati Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Startup Estonia tellitud raport «Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?». Soovitan sellega tõesti tutvuda, kas või kõlavate tsitaatide pärast! Sealt leiab majandusõpetaja Inge ütluse: «Kui me ise ei tooda arusaama, et matemaatika, füüsika või robootika on rasked, vaid et see on põnev, siis see mõjutab ka noori.» Kirjutan sellele kahe käega alla!
Õpetaja kujundab klassi ees iga päev ise oma ameti mainet, siiski ei tähenda see, et võiksime lihtsalt oodata ja loota, et õpetajate järelkasvu probleem iseenesest laheneb. Kusagilt peaksid tulema kõikvõimalikud vahendid, mis aitaksid õpetajal oma ainet mitmekülgsemalt, elulisemalt ja haaravamalt õpetada. Just sellest võivad sõltuda noore inimese huvi tekkimine ja edasised karjäärivalikud.
Õpetajad on niigi juba justkui saja käega imeloomad, kes aitavad õpilastel oskusi ja teadmisi omandada, kasvatavad neid, hoiavad distsipliini, julgustavad avastama ja proovima, koristavad, ulatavad vajadusel kommi või salvräti, viivad õpilased kontserte, muuseume ja hariduskeskuseid külastama. Kõigele sellele lisaks ka ametialase järelkasvu eest hoolitsemine ei saa ega tohi olla ainult õpetajate ülesanne.