Kaootiline hinnakõikumine või regulaarne muster ehk miks tasub igal krüptoinvestoril bitcoin’i ajalugu tunda?

Kiiresti aset leidnud hoiakute muutust ilmestab hästi ka fakt, et kui keegi ütleb, et tema portfellist osa on paigutatud krüptovaluutasse, siis ei pea ta kartma, et keegi teda imelikuks peab.

Investeerimise seisukohalt on krüptoturg praktiliselt maailma suurima krüptovaluuta bitcoin (BTC) sünonüüm. Umbes 45-protsendilise turuosaga maailma esimene, suurim ja tuntuim krüptovaluuta dikteerib kogu krüptoturu liikumist. Kui bitcoin’i hind liigub üles, tõusevad ka kõik teised krüptovaluutad. Kui BTC langeb, kukub kogu turg. Kuni bitcoin oma domineerivat turuosa hoiab, mõjutab just selle liikumine ka ülejäänud turgu, selgitas Eestis põhineva krüptoplatvormi Kriptomat ärijuht Dejan Davidovic tagasivaatavas turuülevaates.

Igal investoril, kes kaalub krüptosse investeerimist, tasub enne ühegi tehingu tegemist viia end kurssi bitcoin’i ajaloo ja hinnaliikumistega, et mõista, kuidas maailma suurim krüptoraha jõudis veidi enam kui kümnendiga praktiliselt tundmatust tehnoloogiast reaalselt börsil kaubeldava instrumendini. Samuti tasub ajalugu tunda ka oleviku ja tuleviku analüüsimiseks, sest kuigi bitcoin’i on surnuks kuulutatud sadu kordi, on see siiani igast krahhist ja kriisist tugevamini läbi tulnud.

Bitcoin’i võrk loodi 2009. aasta 3. jaanuaril, kui bitcoin’i tänaseni anonüümne looja nimega Satoshi Nakamoto lõi esimese plokiahela ploki, mida tuntakse ka Genesis Blocki ehk «sünniploki» nime all. Tol hetkel oli bitcoin ainuke krüptovaluuta maailmas ning sel puudus ametlik hind, kuna turgu kui sellist krüptovaluutade hinna määramiseks olemas polnud. Järgnevate aastate jooksul pandi aga alus krüptoturule ja bitcoin’i hinnale, nagu me seda täna tunneme.