Peaminister sõnas sedagi, et ta ei ole kümne miljoni leidmisele vastu, küll aga tuleks see ajutise lahendusena antav raha leida sel juhul igal aastal. «See tähendab, et sellel peavad olema püsivad katteallikad. Ma ei ole olnud selle vastu. Vastupidi – kui aasta lõpus haridusminister oma valdkonnas tegi ümberkorraldusi, leidis selle kaheksa miljonit, et streik ära jätta, siis olime kõik sellega nõus.»
Ta kordas, et olukorras, kus on vaja leida sadade miljonite ulatuses täiendavaid tuluallikaid või kärpekohti, ei saa püsikulusid juurde võtta.
«Kaamerad panevad inimesi teistsuguselt käituma»
Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) sõnas eile, et rahandusminister tahaks vajaoleva raha võtta teaduselt. «See nüüd ei vasta jälle tõele,» ütles Kallas, selgitades, et ettepanek oli kasutada ministeeriumitest ülekantavaid vahendeid, mida aastast aastasse ei kasutata.
Kallas sõnas sedagi, et esmaspäevasel koalitsiooninõukogul ütlesid kõik ministrid, et neil ei ole kuskilt kokku hoida, ilma et nad oma valdkonnale haiget ei teeks. Saatejuhi küsimusele, kas sotsiaaldemokraadid, kes eilse päeva jooksul õpetajatele toetusavaldusi tegid, kabinetis ühtki reaalset sammu streigi ärahoidmiseks ei astunud ehk raha leidmise suunas ei liikunud, sõnas Kallas: «Sõnades võib väljendada igasuguseid asju. Seal laua ümber konkreetselt seda ei olnud, jah».
Ta lisas, et poliitikutel tuleb tihti ette, et kaamerad panevad inimesi hoopis teistsuguselt käituma. Teisalt möönis ta, et kui mõelda sotside teemavaldkondade peale, kus ongi pidevalt rahapuudus, siis see ongi keeruline ülesanne.
Kallas kahtles, et pärast kümne miljoni leidmist saabuks koolidesse töörahu. «Kas saabuks? Kui kuulata õpetajate muresid, on ülekoormus põhiline, miks õpetajad töölt lahkuvad, karjäärimudelid on asjad, miks noored ei lähe seda õppima. See ju ei lahenda olukorda,» lausus peaminister.

