«Eelkõige on tegu USA sisepoliitikaga. Trump ei teinud seda avaldust mingis ametlikus keskkonnas. Toimumas on tema kampaaniaüritused, mis on pigem meelelahutus ega ole tõsise poliitika tegemise ja kujundamise koht. Trump räägib oma valijatele nendel kohtumistel igasuguseid asju,» ütles Kaljulaid. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et Trumpi seisukoht on kogu aeg olnud, et kaitsta pole vaja liitlasi, kes ei maksa.

«Aga kuidas see praktikas välja näeks? Kui Venemaa ründab mõnda NATO riiki, siis on kõik teised kohe sõjas. Venemaal oleks päris raske tungida kallale näiteks Saksamaale ja Belgiale, mille kaitsekulud on alla kahe protsendi ilma, et ta saaks mööda Soomest, Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, mis kulutavad üle kahe protsendi. Tegelikult käivituvad Venemaa rünnaku korral varasemalt NATO-s kokku lepitud kollektiivkaitse plaanid ja tegutsetakse vastavalt nendele,» ütles Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul on üksikute küsitavate avalduse kõrval hoopis suurem probleem. «Arvestatav osa USA valijatest ning poliitilisest eliidist toetab kandidaati, kellest lihtsalt ei saa aru, mida ta mõtleb ja kuidas käitub. See tekitab väga suurt ebakindlust. Jääb mulje, et USA-ga ei saa enam arvestada,» nentis Kaljulaid.

«Järeldus on endiselt see, et Euroopa peab olema strateegiliselt autonoomne ja valmis end ise kaitsma Venemaa eest, mille majandus on kümme korda väiksem Euroopa Liidu omast.»

Valgesse Majja tagasi pürgiv USA ekspresident Donald Trump ütles laupäeval, et ta julgustaks Venemaad ründama neid NATO liikmesriike, kes pole rahalisi kohustusi täitnud. Väljaütlemist kritiseerisid teravalt nii NATO peasekretär Jens Stoltenberg kui USA president Joe Biden.

«Donald Trumpi ülestunnistus, et ta kavatseb anda Putinile rohelise tule suuremaks sõjaks ja vägivallaks, et Venemaa president saaks jätkata oma jõhkrat rünnakut vaba Ukraina vastu ning laiendada oma agressiooni Poola ja Balti riikide elanikele, on kohutav ja ohtlik,» ütles Biden.

Jaga
Exit mobile version