juht peaks endale tunnistama, kui ta tegelikult digiasjadest midagi ei tea

Juht, kes ei suuda endale tunnistada, et mõistlikum oleks palgata spetsialist, riskib fookuse kaotamisega ja ettevõtte arengu pidurdumisega. Selle asemel, et firmat juhtida, tegeletakse pisidetailidega, mitte laiema pildiga.

Teine pool, miks digiasjad reeglina ikkagi spetsialisti hooleks jätta ning miks IT-inimesed kõikjal nii hinnas on, on puhtalt võimete küsimus. Nagu iga ala puhul, kulub ka IT-s piisaval tasemel oskuste, teadmiste ja kogemuste omandamiseks hulk aega, hõlmates tippu jõudmiseks aastaid haridust ja töökogemust. Juhtimise kõrvalt IT-asju õppinud inimese töö kvaliteet ei saa seetõttu olla kunagi samal tasemel, kui oma elu täielikult sellele valdkonnale pühendanud spetsialistil.

Mida kiiremini suudavad juhid oma laua pealt spetsialistide pärusmaale kuuluvad tööd oma ala ekspertidele delegeerida, seda suurem on potentsiaalne võit ja väiksemad võimalikud kahjud.

See toob jällegi kaasa olulisi murekohti – näiteks küberturbe vaates. Ettevõtte vara ja andmete kaitsmiseks piisaval tasemel turvataseme loomine ja selle säilitamine on enamasti täiskohaga töö, mida ei saa hoogtöö korras miljoni muu ülesande kõrvalt edukalt teha. Iga juht, kes teisiti arvab, riskib oma raske töö ja vaeva kaotamisega mõne teadmatusest tekkinud turvaaugu tõttu, või lihtsalt seepärast, et küberkurjategija, kes tema sihikule võttis, on oskustelt lihtsalt üle ning tunneb meetodeid, millest juht veel Google’istki lugenud pole.