juba noore tüdrukuna mõtlesin, kas see on mingi karistus

Samas teadsin ma juba lapsepõlvest, et mu kodumaal on palju vastuolusid. Kui meie maastikul valitsevad enamasti beežid ja valged toonid, mida oaaside läheduses ilmestavad rohelised laigud, ning mägedes annavad tooni kivid ja puud, siis kõrvalteedel liiguvad mustadesse kottidesse mähitud kogud, mis on nende Saudi Araabia pehmete murtud toonidega teravas vastuolus. Üle 12-aastased tüdrukud ja naised peavad oma keha kinni katma, et selle kuju ei meelitaks meeste pilke. Mina pidin meie peres juba üheksa-aastaselt kandma abaya‘t – avarat vormitut musta hõlsti, mis varjas mu õlad ja kattis mu keha – ja kaheteistaastaselt niqab’i, nägu varjavat maski, mis jätab nähtavale ainult silmad. Juba noore tüdrukuna mõtlesin, kas see on mingi karistus. Kui mees ei suuda ennast pidurdada, milles siis naine süüdi on, et tema peab ennast säärase riidekuhja sisse ära peitma? Ja kui naised just peavad olema üleni kaetud, siis miks on see nii, et mehed, kui neil pole seljas teksasid ja läänelikke rõivaid, võivad kanda valget, mis peegeldab lõõskavat kuumust, samas kui naised peavad kandma musta, mis seda neelab?

Rohkem kui pool Saudi Araabia 34 miljonist elanikust on alla kahekümne viie aastased, mis oli minu arvates muutusteks hea eeltingimus. Ent kuigi kuningriigi valitsejad, kes väidavad end tegutsevat Jumala nimel, on teatanud mõnest muudatusest rangetes islamireeglites, mille järgi saudid elavad, ning kutsuvad üles sallivusele ja mõõdutundele, ähvardab ikkagi ristilöömine, pea maharaiumine või piinamine kõiki, kes pole valitsusega ühel nõul. Mutaween – usupolitsei – patrullib tänavail, isegi ülikoolides, ja see peaks tagama, et kodanikud «tunneksid rõõmu heast ja hoiduksid kurjast», mis tähendab, et poed suletakse viis korda päevas palvuse ajaks, naiste riietumiseeskirja jälgitakse rangelt ning mehed ja naised hoitakse teineteisest lahus samasuguse fanaatilisusega, nagu jälgitakse alkoholikeeldu. Tegelikult paljud päriselt ei palveta; tüdrukud kohtuvad ikkagi poistega salakohtades ning paljud joovad alkoholi, ilma et nad vahele jääks. 90 protsenti tööjõust on välismaalased – saudid sinikraede töid ei tee –, mis tähendab seda, et kui lähete salaja sõpradega kohtuma, ei pruugi kohvikus töötav Indiast või Afganistanist pärit mees teid üles anda ega isegi mõista, mida te omavahel räägite. Kui saudid üldse töötavad, siis tavaliselt riigiasutustes, kus mehed peavad pärastlõunal uinakut ja saavad tihti kella viie paiku kokku, et suhelda omavahel südaööni ja kauem.