/nginx/o/2024/11/23/16502605t1hc5dd.jpg "Trump nimetab riskifondijuhi Scott Bessenti rahandusministriks")
:format(webp)/nginx/o/2024/11/22/16500879t1h4cf5.png "VIDEO ⟩ Rannula debüütvõitu tähistati vägevalt!")
:format(webp)/nginx/o/2024/11/22/16502487t1hd37e.jpg "Kanepiprobleem F1 etapil. «Dopingukontrollis jääksid praegu kõik sõitjad vahele.»")
:format(webp)/nginx/o/2024/11/23/16502604t1ha2c8.jpg "raske on leida tasakaalu kiiruse ja mitte-vea-tegemise vahel")
:format(webp)/nginx/o/2024/10/02/16393573t1h2ca7.jpg "VIDEO ⟩ Raieste ja Baskonia said Euroliigas koslepi")
Olukord, kus Eesti suhtes vaenulike kolmandate riikide kodanikel on hääletamisõigus Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, ohustab Eesti julgeolekut, sest vaenuliku riigi kodanikud saavad läbi valitud esindajate otsustada mitmeid Eesti elu puudutavaid olulisi küsimusi. Lisaks näeb Isamaa, et vaatamata sellele, et kohaliku omavalitsuse volikogu puhul pole tegu üldiselt riiklike küsimuste otsustamisega, võib neil otsustel siiski olla oluline mõju riigi poliitikate elluviimisele.
Isamaa toob välja, et kui Eesti kodakondsust mitteomavatel Eesti elanikel ei ole hääleõigust kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, motiveerib see neid eesti keelt õppima ja Eesti kodakondsust taotlema. «Eesti keele ja kodakondsuse omandamine tagaks neile ka igakülgse ja täisväärtusliku võimaluse Eesti ühiskonnaelus kaasa rääkida. Samuti väärtustab see nende inimeste panust, kes on juba Eesti kodakondsuse omandamiseks vajalikke pingutusi teinud ja on saanud Eesti kodanikeks,» märkis Isamaa.
Lisaks näeb erakond seda eelnõu olulisena ka seetõttu, et see võimaldab edendada Eesti kodanike õigusi mujal maailmas ning liikuda selle poole, et senisest enamates riikides oleks Eesti kodanikele tagatud hääleõigus kohalikel valimistel.
«Teadaolevalt ei ole paljudes Euroopa Liidu riikides kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel hääletusõigust,» tõdes Isamaa. Selliste riikide hulka kuulub näiteks Läti, kus venekeelsete elanike osakaal on suurem kui Eestis. Näiteks ei ole kolmandate riikide kodanikel hääletusõigust kohalikel valimistel ka Prantsusmaal, Saksamaal ja teistes riikides.
Seadusmuudatus ei puuduta Euroopa Liidu kodanikke, kelle valimisõigus jääb jõusse, kuna see on fikseeritud Euroopa Liidu aluslepingutes, mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid, sellega ei kaasne lisakulusid ning seadus suurendab Eesti julgeolekut.
Käesolev seadus jõustub kolme kuu möödumisel väljakuulutamise päevast.
/nginx/o/2024/04/17/16011621t1h49c4.jpg "Valitsuse aasta ⟩ Eksperdid valitsuse esimesest aastast: plaanide põhjendamine polnud eriti läbi mõeldud ja sellest ka rängad reitingukukkumised (1)")
/nginx/o/2024/04/17/16011597t1h9bdf.jpg "Koalitsioon leidis uue tööriista, et riigikogus töö tõkestamine peatada (2)")
/nginx/o/2024/04/14/16004222t1hcfa8.jpg "VIDEO ⟩ Keskerakond kahtlustab, et Tallinna linnapea valimisel kasutati sedelite märgistamist, volikogu esimehe sõnul probleemi pole (5)")