/nginx/o/2024/10/01/16389624t1h2c2a.jpg "Iisrael ründas Beiruti lõunapoolseid eeslinnu")
:format(webp)/nginx/o/2024/09/30/16388052t1hb053.jpg "pommitanuks me Londoni kesklinna, oleks me juba olümpial tagasi")
:format(webp)/nginx/o/2024/09/30/16387858t1h52b5.jpg "VIDEO ⟩ Kontrolli alt väljunud fännid seiskasid Madridi vutiderbi")
:format(webp)/nginx/o/2024/09/30/16389450t1h11bb.jpg "ÜLEVAADE ⟩ Austerlased usaldasid riigi tüüri Kremli-meelsele Vabadusparteile")
:format(webp)/nginx/o/2024/09/30/16387898t1h10fe.jpg "Pogačar kirjutas võimsa soolosõiduga ennast ajalooraamatusse")
Kus täpsemalt on ELi õigust üle võttes kaugemale mindud?
Me rakendame reegleid laiemalt, aga läheme vastu ka sellele, mida direktiivi ette valmistades Eesti väga nõudis, et enesesüüstamist tuleb vältida. Saimegi selle sisse, direktiiv ütleb mustvalgelt artiklis kaheksa, et teabenõude saajat ei tohi sundida end konkurentsi rikkumises süüstama. Seda printsiipi on üle kinnitanud ka Euroopa Kohus. Kui konkurentsiametnik kogub infot ettevõtte kohta ja teeb selleks teabenõude, peab seal olema välistatud nõue faktiliseks enda süüdi tunnistamiseks. Eesti põhiseaduses on selgelt öeldud, et mitte kedagi ei tohi sundida ennast või mõnda lähedast otseselt ega kaudselt süüdi tunnistama. See põhimõte tuleneb meil Eestis ajaloolisest kogemusest ja on väga oluline inimese kaitseks jõupositsioonil riigi vastu.
Kui ühelt poolt sätestab enesesüüstamisest loobumise privileegi põhiseadus ja teiselt poolt ELi direktiiv, siis mille üle vaidlus käib?
Konkurentsiasjades võib tõendite leidmine tõesti keeruline olla. Võimalikke rikkumisi uuriv konkurentsiamet tahab, et ettevõte peaks siiski olema kohustatud ennast süüstama, välja arvatud otsesõnu süüdi tunnistamine, sundides teda trahvide ähvardusel ise esitama tõendeid, mis sellele viitaks. Ameti soov paistab olevat trahvida ettevõtet, kuni ettevõte esitab ise materjalid, mida küll pole otse küsitud, aga kust süü ehk välja tuleks. Amet muidugi julgustab, et nad ei soovi, aga siis tulebki ikkagi vastavalt seaduse teksti muuta. Kui me avame selle põhiseadusvastase ukse, kus võib sundida ettevõtet ennast ise süüstama, võib homme järgmine usin amet seda kohaldada juba tavalisele inimesele mõne teise arvatava rikkumise eest. Sest kes ei tahaks oma töös tulemuslik olla, eks ole. Kunagi tehti nõiaprotsessidel ka nii, et uputati, kuni õhku ahmiv inimene end süüdi tunnistas. Nii et see on väga põhimõtteline punane väärtusjoon, kust me ei tohi üle minna.
Kaubandus-tööstuskoda sai justiitsministeeriumilt eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks aega neli päeva, materjale oli üle 500 lehekülje. Hea tava näeb ette nelja nädalat. Kuidas te ELAKi esimehena sellesse suhtute?
Paaripäevane euroõiguse ülevaatamise aeg ei ole jõukohane mitte kellelegi, see ei ole õige ega õiglane ning on otseses vastuolus hea õigusloome tavaga. Õiguskantsler on ka öelnud, et selline näilik kaasamine ei lähe mitte. Samas on ettevõtlusorganisatsioonid tõesti olnud konkreetse eelnõu sisu suhtes ikkagi läbivalt kriitilised ja seetõttu ongi majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200) olnud konkurentsiseaduse eelnõu suhtes kriitiline.
/nginx/o/2024/04/17/16011621t1h49c4.jpg "Valitsuse aasta ⟩ Eksperdid valitsuse esimesest aastast: plaanide põhjendamine polnud eriti läbi mõeldud ja sellest ka rängad reitingukukkumised (1)")
/nginx/o/2024/04/17/16011597t1h9bdf.jpg "Koalitsioon leidis uue tööriista, et riigikogus töö tõkestamine peatada (2)")
/nginx/o/2024/04/14/16004222t1hcfa8.jpg "VIDEO ⟩ Keskerakond kahtlustab, et Tallinna linnapea valimisel kasutati sedelite märgistamist, volikogu esimehe sõnul probleemi pole (5)")