INTERVJUU ⟩ Islandi president: väiksusest saab mõnikord tugevus

Kui kiiresti õnnestub kohalikke vulkaanipurskest ette hoiatada?

1973. aastal tabas vulkaanipurse Westmani saari väga ootamatult. Siis ei olnud meil veel sensoreid, detektoreid ja kogu praegust hoiatussüsteemi. Nüüd vulkanoloogid ja seismoloogid ning teised teadlased suudavad toimuvat pikemalt ette näha. Kõik algab maa liikumisest, kerkimisest, aga ka temperatuuride muutmisest. Vahetult enne purset on näiteks juba ainuüksi maa liikumise rütm teine. Inimeste evakueerimiseks jääb paar tundi kindlasti.

Mis hoiab islandlasi terve mõistuse juures, kui kogu maailm justkui põleb?

Tugev optimismitunne. Muidugi ei ole maailm täiuslik paik, aga üldiselt on mul tunne, et me liigume õiges suunas. Mina usun, et kindel optimism, mis toetub realistlikele hinnangutele, ongi arengu võti.

Jah, meil toimuvad kõikjal maailmas jubedad asjad: sõda Ukrainas, keeruline olukord Gazas, metsikused Sudaanis jne. See nimekiri tundub justkui lõputu. Kui aga peaksite valima ühe sajandi, kus tahaksite elada, siis võib juhtuda, et eelistaksite ikkagi praegust aega.

Üha rohkem inimesi maailmas saab praegu hariduse, me suudame võidelda haiguste ja pandeemiatega, mis varem külvasid surma. Inimesed elavad kauem ja on kauem tervemad.

Meil on ühine arusaam ühiskonna toimimise alussammastest, mis lähtuvad vabadustest ja ühtekuuluvusest. Kõigile peavad olema tagatud vabadused, nagu arvamusvabadus, usuvabadus ja vabadus armastada. Samas aidatakse neid, kellel on abi vaja.

Rahvusvahelises koostöös tegeleme kliimakriisiga ja toetame üksteist, seistes vastu agressoritele.

Islandil toimuvad 1. juunil presidendivalimised. Kes on järgmine president?

Üks kaheteistkümnest kandidaadist, ent mitte mina.