Üleval on autori valikus 40 tööd, mis on valminud aastatel 2009–2017 Ukrainas, Kotjuhi emapoolse vanaema kodukülas Zabarivkas, kus elab kakssada inimest ning mis asub Põhja-Ukrainas, 50 kilomeetrit Valgevene piirist.

Fotodel on kujutatud ühe Ukraina väikese asula lihtsat igapäevaelu ja inimesi läbi aastate. Autori sõnul on jäädvustatud selle eluolu nii oma idüllis kui ka viletsuses. «Käisin seal lapsena suviti üsna tihti, mistõttu on see küla mulle emotsionaalselt väga oluline kui lapsepõlvemaa oma ilusate ja helgete mälestustega,» rääkis Kotjuh.

Kõik fotod on Kotjuhi sõnul tehtud kolme kilomeetri raadiuses ning erinevatel aastaaegadel. «Kui ma seal pildistama hakkasin, suhtusid külaelanikud sellesse alguses umbusklikult, aga aja möödudes juba teadsid, et see kaameraga estoonets ei taha midagi halba, vaid pildistab oma rõõmuks,» jutustas ta.

Kuigi «Arkaadia» fotod on valminud kaasajal, vaatab piltidelt vastu ääremaa elu, kus inimeste peamiseks elatusallikaks on oma lehm ja siga. Sellist vaatepilti Eestist enam peaaegu ei leia, küll aga Ukrainast. «See on ka praegu tavaline Ukraina küla elu – küla poena kasutatakse endist vana bussiootekoda ja lehmad kõnnivad tänavatel vabalt ringi,» jutustas Kotjuh.

Sõna «arkaadia» viitab mõistele, mida kasutatakse Euroopa kultuuris idüllilise paiga kirjeldamiseks. Arkaadia on koht, kus inimesed elavad lihtsat ja harmoonilist elu keset kaunist loodust. Just selles tähenduses kujutabki Dmitri Kotjuh oma lapsepõlve Ukrainat – kui müstilist ja veidi muinasjutulist maailma, kus tänapäev ja minevik on ühte sulandunud.

Jaga
Exit mobile version