Hundid pöörduvad tagasi Rooma

1980. aastal alustati Itaalias kohaliku hunditõu päästmise operatsiooni. Huntide arvukus oli selleks ajaks langenud juba alla 100 isendi. Suside küttimine käis aktiivselt, sest põllumeeste soov kaitsta oma kariloomi oli tugevam kui looduskaitsjate suutlikkus veenda üldsust loodusliku mitmekesisuse hoidmise vajaduses. Nii kostitasidki veel nelikümmend aastat tagasi Itaalia külaelanikud hundikorjustega külla saabunud jahimehi ohtra veini ja juustuga, rääkimata heldest pearahast.

Kesk-Itaalias asuvasse Abruzzo mäestikusse loodud huntide kaitsealal elavad Romolo ja Lika, kes on Itaalia huntide tõu tõelised esindajad. Nad on sileda, lühikese, pruuni karvaga ja nende esimesi käppasid kaunistavad muust kasukast tumedamad toonid. Isane Romolo on toon tumedam, kui emahunt Lika. Sellel spetsiaalselt Itaalia ajaloolise hunditõu säilitamiseks püsti pandud looduskaitsealal on huntidel metsani küündiv aedik, kirjeldas The Times.

«Need on puhas canis lupus italicus,» ütles riikliku Centro Visita del Lupo hundiekspert Luciana Di Marco Briti ajakirjanikule. «Looduses ristuvad iidsed Itaalia hundid kas koerte või Alpide tagant pärit suguvendadega. Viimaste populatsioon Itaalias kasvab.» Lika ja Romolo on seega Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust imetanud emahundi järglased.

Kui nood susid aga praegu Itaalia pealinna saabuksid, siis ei ootaks neid ees vägev ja lahke vastuvõtt, vahendas The Times, lisades, et Alpidelt alla tulnud hundid rikkusid selle piduliku austusavalduse ära ampsates julgelt pealinna ümbritsevatel põldudel rohtu nautinud lambakarju. Eelmisel kuul hammustas üks jultunud susi Rooma pargis isegi ühte tüdrukut.