hinnatõus on endiselt väga kiire

Augustis tõusis harmoneeritud tarbijahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,2 protsenti ja võrreldes juulikuuga 0,9 protsenti ning arvestades aastasiseseid kõikumisi 0,8 protsenti.

Uusküla sõnul on selline suur hinnatõus peamiselt järelkaja juulikuisest käibemaksutõusust. «Juulis tõusid hinnad hoolimata käibemaksu kaheprotsendilisest vaid 0,5 protsenti. Kuigi osa kaupade ja teenuste puhul tõsteti hinda kohe, oli teiste puhul näha seda, et hindade tõstmist lükati edasi ja pigem hajutati hinnatõus üle pikema aja. Sedavõrd suure hinnatõusu taga on aga oodatavalt ka muid ajutisi tegureid, mis meie hinnadünaamikat on kuust-kuusse mõjutanud,» rääkis Uusküla.

Endiselt on tema sõnul hinnatõus koos Eestis puuduva majanduskasvuga probleem number üks. «Hinnatõus on ka faktor, miks majanduskasv ei saa hoogu sisse. Veidi alla kuueprotsendine palgatõus, millest tuleb võrreldes eelmise aastaga maksta suurem tulumaks, ei kata kuidagi hinnatõusu ning tarbimiseks ja säästmiseks jääb vähem raha kätte. Samuti kergitab hinnatõus eksportijate kulusid ja vähendab meie kaupade ja teenuste hinnakonkurentsivõimet,» lisas Uusküla.

Ka Eametsa sõnul on hinnatõusu näitajad väga kõrged. «Nagu korrigeeritud palgastatistika näitas, kasvasid palgad teises kvartalis 5,9 protsenti. Oht on, et sel aastal kasvavad hinnad kiiremini kui palgad ehk inimeste sissetuleku reaalne ostujõud väheneb. Kindlasti on see päris valus väikese sissetulekuga sotsiaalsetele gruppidele. Endiselt peaks poliitikute laual olema toiduainete käibemaksu alandamise arutelu,» lisas Eamets.