:format(webp)/nginx/o/2024/11/22/16501771t1h944f.jpg "Hyundai pealik vabandas Neuville’i ees")
:format(webp)/nginx/o/2024/11/20/16497485t1h1e57.png "Ukraina sporditalent sai agressorriigi raketirünnakus tõsiselt vigastada")
/nginx/o/2024/11/22/16500445t1h7f0e.jpg "Longo Groupi tagatud võlakirjade märkimine lõpeb esmaspäeval")
:format(webp)/nginx/o/2024/11/22/16500271t1h9ffb.jpg "Trump valis uue justiitsministri kandidaadi")
:format(webp)/nginx/o/2023/08/18/15530148t1hd710.jpg "PM POOLAS ⟩ Poolast saab Eesti korvpallikoondise ajaloo rekordvastane")
/nginx/o/2024/04/03/15981213t1hbe39.jpg)
«Inimestel tuleb usaldada üha enam oma andmeid teenusepakkujatele, sest digitaalne asjaajamine n paberimajandusest tõhusam. Samas usaldavad inimesed teenusepakkujaid ja usuvad, et nad panustavad tõsimeeli ka andmete kaitsmisesse. Seda usaldust on kerge kaotada, kuid raske tagasi võita,» lausus Verte.
Ta lisas, et eriti vastutustundlikult peavad küberturvalisusse suhtuma ettevõtted, mis töötlevad inimeste terviseinfot või muid tundlikke andmeid.
Andmekaitse inspektsioon on kriitiline
Andmekaitse inspektsiooni peadirektori Pille Lehise sõnul näitab juhtum, et andmete kaitsmine on ettevõtjate jaoks teisejärguline.
«Ettevõtetel tuleb tõsiselt kaaluda, kuidas suurendada investeeringuid turvalisuse tagamiseks. Juhtumi kahju ei ole pelgalt materiaalne, vaid õõnestab ka usaldust. Soovitame inimestel suhtuda kriitiliselt oma isikuandmete jagamisse, muu hulgas ka kliendikontode tarbeks. Andmete jagamise nõusoleku saab igal hetkel tagasi võtta, kuid juba kogutud andmeid lõplikult kustutada ei saa,» ütles Lehis.
Andmekaitse inspektsiooni juhi sõnul peab iga inimene ise huvi tundma, milliseid andmeid tema kohta teatakse, millisel eesmärgil neid kogutakse ja kes neile ligi pääseb.
«Andmetest on saanud inimeste kõige väärtuslikum valuuta. Palun kaubelge nendega vastutustundlikult, sest selle valuuta väärtus on iga päev kasvamas,» ütles Lehis.
Küberhügieeni ei tohi unustada
Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide lahendamise osakonna CERT-EE juht Veikko Raasuke selgitas, et tõsiste tagajärgedega küberrünnak algab sageli mõne ettevõtte töötaja kasutajakonto ülevõtmisest.
«Kurjategijad võivad kasutajanime ja parooli teadasaamiseks kasutada näiteks pahavara, mille töötaja tõmbab oma arvutisse nakatunud e-kirja manust avades või kahtlasest kohast leitud piraattarkvara kasutades. Et kurjategijad ei pääseks lekkinud parooliga kohe süsteemi sisse, tuleks kindlasti kasutada kaheastmelist autentimist,» rääkis Raasuke.
Ta toonitas, et internetist peaksid ligipääsetavad olema vaid need infosüsteemid ja teenused, mille puhul on see tingimata vajalik ning ka need tuleks paigutada VPNi või muu turvalahenduse taha.
«Paraku näitavad CERT-EE automaatseire andmed, et Eestis on praegu näiteks üle tuhande internetist vabalt ligipääsetava kaugtöölaua,» nentis Raasuke.
Andmevarguse uurimiseks alustati kriminaalmenetlust arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise paragrahvi järgi. Menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo ja juhib riigiprokuratuur. Andmekaitse inspektsioon alustas juhtunu uurimiseks järelevalvemenetlust.
/nginx/o/2024/04/18/16012140t1he431.jpg "KÜMNED VAHISTAMISED ⟩ Politsei tabas eestlastelt raha välja petnud rahvusvahelise jõugu")
/nginx/o/2024/04/17/16011563t1h836b.jpg "Omanikule Tallinnas vahele jäänud «kloonitud auto» oli Soomest varastatud")
/nginx/o/2024/04/17/16009707t1h3036.jpg "FOTOD JA VIDEO ⟩ Turvatöötajad viisid Aivo Petersoni kohtuistungit seganud mehe ukse taha")
/nginx/o/2024/04/16/16007926t1hc028.jpg "Arusaamatus ja paar täpset rusikahoopi tõid raske tervisekahju")
