Statistikaameti energia, transpordi, IT ja majutusstatistika tiimijuht Piret Pukk tõi välja, et 2023. aastal oli Eesti veokitega veetud kauba kogus tavapäraselt riigisisestel vedudel suurem kui rahvusvahelistel vedudel.
«Riigisiseste vedude osatähtsus oli maanteekaubaveo uuringu andmetel 85 protsenti kogu kaubaveost. Riigisiseselt veeti hinnanguliselt 21,3 miljonit tonni veoseid ehk 8 protsenti vähem kui 2022. aastal, rahvusvahelistel vedudel 3,8 miljonit tonni veoseid ehk 7 protsenti vähem kui aasta varem,» selgitas Pukk.
Eesti kaubaveoautode veosekäive vähenes aastaga samuti 8 protsenti ja ulatus hinnanguliselt 4,2 miljardi tonnkilomeetrini (t/km). Veosekäive on kaubaveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse ühikuga t/km. Ühele t/km vastab ühe tonni kauba vedu ühe kilomeetri kaugusele. Veosekäive t/km on suurem rahvusvahelistel vedudel, sest seal on läbitud vahemaad pikemad.
Eestis registreeritud kaubaveosõidukite veosekäive rahvusvahelistel vedudel andis 2023. aastal maanteekaubaveo uuringu andmetel 63 protsenti ja riigisisene vedu 37 protsenti veosekäibest. Riigisiseste vedude veosekäive oli 1,5 miljardit t/km ja rahvusvahelistel vedudel 2,7 miljardit t/km.
Võrreldes 2022. aastaga vähenes veosekäive riigisisestel vedudel 14 protsenti ja rahvusvahelistel vedudel 3 protsenti. Keskmiselt veeti 2022. aastal riigisisestel vedudel kaupa 72 km ja rahvusvahelistel vedudel 702 km kaugusele.
Uuringu andmetel moodustasid 2023. aastal 30 protsenti veetud kaubast (mõõdetuna tonnides) metallimaagid ja muud kaevandus- ning karjääritooted, 18 protsenti puit ja puit- ning korktooted (välja arvatud mööbel), 14 protsenti põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooted ning kala ja muud kalapüügisaadused. Kümnendik veetud kaubast olid toiduained, joogid ja tubakas.
Eesti kaubaveoautode läbisõit ulatus 2023. aastal hinnanguliselt ligi 322,5 miljoni kilomeetrini (12 protsenti vähem kui aasta varem), millest kaubaga läbisõit andis 256,4 ja tühisõit 66,1 miljonit kilomeetrit.
Nii kaubaga kui ka tühisõite tehti 2022. aastast vähem. Kaubaga läbisõitudest enamiku tegid sadulautod koos haagistega: neist 55 protsenti 2-teljelised sadulautod koos 3-teljeliste haagistega ja 22 protsenti 3-teljelised sadulautod koos 3-teljeliste haagistega. Eestisse toodi Eesti veokitega kaupa peamiselt Lätist ja Soomest ning siit viidi kaupa samuti peamiselt Lätti ja Soome, aga ka Venemaale.