Galerii ⟩ Pärnus toimunud 23. veebruari vastuvõtult jäi kõlama oma ja hää

Teine vastne vapimärgi kavaler Jüri Vlassov mõtiskles oma tänukõnes selle üle, mille eest ta ise oleks endale säärase aumärgi andnud. “Mille eest – selles on küsimus. Ega ma teadnudki. Aga kaks asja, võib-olla, mille eest võiks anda. Teised ei tea, aga ma ise tean, et ma olen Pärnu patrioot ja ma olen tõesti esindanud Pärnut väga paljudes maailma kohtades. Vot sellega ma lepiks,” rääkis ta.

Vlassovi kõnest ei puudunud naljanootki: “Umbes 50 aastat tagasi, oma esimeses intervjuus ütlesin, et ma olen sündinud Pärnus ja ei lähe siit iialgi ära, suren ka siin. Aga ära ütle iial iial. Elu viis mind päris pikkadeks aastateks Pärnust välja, maale. Mõtlesingi juba, et nii see on ja jääbki. Aga ühel päeval avastasin ma, et elan jälle Pärnu linnas. Kujutage ette, mina jätsin Pärnu maha, aga Pärnu linn otsis mu uuesti üles! Ja ma ei ela mitte niisama Pärnus, vaid Pärnu geograafilises keskpunktis Audru rannas Lindi külas.”