Nimelt oli mees 2022. aastal süüdi mõistetud oma endise elukaaslase peksmises ning korduvas ähvardamises. Toona leidis kohus lisaks, et lisaks reaalsele vangistusele on vajalik mehele kohaldada kolmeks aastaks keeld läheneda kannatanule, tema elukohale ning tema töökohale.
Karistuse kandmiselt vabanes mees 2023. aasta suvel ning pea koheselt asus ta lähenemiskeeldu rikkuma, otsides kannatanuga kontakti nii avalikes kohtades kui kannatanu koduukse taga ja töökoha juures. Ühel korral tungis mees kannatanu koju ka sisse.
Esimest korda peeti mees sellises käitumises kinni 2023. aasta septembris, kuid pärast järgmisel päeval vabanemist jätkas ta uuesti lähenemiskeelu rikkumist, mistõttu prokurör taotles tema vahistamist, leides, et vabaduses jätkab mees lähenemiskeelu rikkumist. Kohus nõustus prokuröri taotlusega ning alates sügisest kuni tänaseni toimunud kohtuistungini viibiski mees vahi all.
Prokurör Kaspar Urmas Oja küsis mehele maksimaalse võimaliku vangistuse – 1 aasta vangistust. Prokurör leidis, et mees oli oma käitumisega näidanud üles täielikku ükskõiksust ning künismi nii õiguskorra kui kannatanu heaolu vastu ja jätkanud vaatamata juba korduvale riigipoolsele sekkumisele kannatanu häirimist. Harju Maakohus mõistis mehele 9 kuud vangistust, mida vähendati 3 kuu võrra, kuna asja vaadati läbi lühimenetluses. Kohtuotsus ei ole veel jõustunud.