Oma programmis tõi Kaljulaid esile nii selge fookuse tippspordis edu saavutamisel kui spordiharrastajate hulga kasvatamise. «EOK selge fookus peab olema tegutsemisel selle nimel, et meil oleks ette näidata medaleid kõigilt olümpiamängudelt – suve-, talve-, para- ja eriolümpialt. Ja loomulikult teistelt tiitlivõistlustelt, sest sugugi kõik alad ei kuulu olümpiakavva.

Iga ala arengu eest vastutavad alaliidud, aga EOK peab neile olema hea partner ning leidma võimalused ka alaliitude tugevdamiseks. Teisalt peame tegelema sellega, et meil oleks spordiharrastajaid Eestis rohkem kui praegu. Liikumine peab olema kättesaadav ja atraktiivne kõigile olenemata soost, vanusest või ka erilistest vajadustest,» vahendati Kaljulaidi sõnu pressiteates.

EOK juhtide valimise korra järgi esitab valitud president ka täiskogule kinnitamiseks kaks kuni neli asepresidendikandidaati. Kaljulaidi valimisel EOK presidendiks esitab ta asepresidentideks Gerd Kanteri ja Tiit Peki.

«See on väga selgete fookustega vastutuse jaotus – Gerd Kanteri vedada jääb tippspordi, treenerite arendamise ja spordieetika valdkond. Tiit Peki peamisteks vastutusaladeks saab olema spordiharrastuse edendamine ja koostöö piirkondlike spordiliitude ja -klubidega,» ütles Kaljulaid. Ta lisas, et näeb asepresidentidel ja ka täitevkomiteel senisest suuremat ja aktiivsemat rolli EOK juhtimisel ning seetõttu näeb ta ka vajadust asepresidentide tööd osaliselt tasustada.

Spordi rahastamisest rääkides tõi Kaljulaid välja, et see on iga EOK presidendi üks peamisi vastutusvaldkondi. Samas on tema hinnangul selge, et riigieelarvest tuleva raha hulk lähiajal suurusjärkude võrra ei kasva. «Sellegipoolest on võimalik kokku leppida rahastamismudel, mis annaks tulevikukindluse, sidudes selle näiteks hasartmängumaksu laekumisega. Konstruktiivsed suhted valitsusega on tähtsad, et sünniks teineteisemõistmine. EOK maine nii valitsuse kui avalikkuse silmis peab olema selline, et meiega tahetaks koostööd teha,» ütles ta.

Jaga
Exit mobile version