FOTOD ⟩ Peeter Simm pidas PÖFFi elutööpreemiat vastu võttes südamliku kõne

Ta on 1970ndate lõpul eesti filmi tulnud uue põlvkonna olulisemaid esindajaid, kelle debüütfilm «Ideaalmaastik» on üks meie kõigi aegade parimaid mängufilme.

Oma ligemale pool sajandit kestnud karjääri jooksul on ta lavastanud kokku 11 pikka ja seitse lühimängufilmi.

Tema tragikoomilistes, lüürilise alatooniga töödes kujutatakse sageli noore inimese kokkupõrget tegelikkusega, üksikindiviidi ja ühiskonna pealesurutud normide vastuolu. Neist kiirgab alati inimlikku soojust ja elujaatust sõltumata valitsevast ideoloogiast.

Mitu põlvkonda lapsi on üles kasvanud tema filmiga «Arabella, mereröövli tütar».

Lisaks on Simm lavastanud 19 dokumentaalfilmi.

Nende teemadering ulatub ühiskonna valusatest probleemidest (lastekodu- ja erikoolide lapsed) kultuuritegelaste (Jaan Kross, Endel Pärn) ja sportlaste (Erki Nool, August Englas, Indrek Pertelson) portreedeni – enamik neist on eesti kultuuri hindamatud jäädvustused.

Tema filme on näidatud paljudel rahvusvahelistel festivalidel, kus need on olnud eesti filmi jaoks ka teedrajavaks.

«Inimene, keda polnud» oli meie esimene mängufilm, mis valiti ühele maailma nimekamale, Cannes´i festivalile (programmi Quinzaine des Réalisateurs) ja «Head käed» esimene, mis osales Berliini filmifestivalil, võites programmis Panorama ka auhinna.

Rahvusvahelisust näitab seegi, et Simm on tunnistatud Läti ja Valgevene parimaks režissööriks, vastavalt filmide «Head käed» ja «Üksik saar» eest.

Ta on ka hinnatud õppejõud, BFMi tudengite esimeste filmikatsetuste juhendaja.

Simmi viimane film «Vee peal» esilinastus 2020. aastal PÖFFi põhivõistlusprogrammis.

Auhinna sai laureaat kätte PÖFFi avatseremoonial, mis leidis aset eile Alexela kontserdimajas.