Euroopa Keskpank on intressimäärade langetamise suhtes jätkuvalt kõhklev

Ühest küljest teatas ECB, et praegused intressimäärad toetavad inflatsiooni aeglustumist, kuid samas vajavat keskpank jätkuvalt aega inflatsiooni ja muude majandusnäitajate liikumise jälgimiseks, enne kui ollakse valmis intressimäärasid langetama. Samas anti ettevaatlikult märku «rahapoliitiliste piirangute» leevendamise võimalusest, kui ollakse kindlad inflatsiooni lähenemises kahe protsendi eesmärgini. See oli ECB nõukogult oluline sõnum.

Euroala inflatsioon pidurdus märtsis teatavasti juba 2,4 protsendini ja selle aeglustumine peaks meie hinnangul lähikuudel jätkuma. Kui euroala inflatsioon on kiiresti aeglustumas, siis USA tugev majandus ja tööturg on hoidnud inflatsiooni liiga kiirena (märtsis 3,5 protsenti) ja see on tugevalt pidurdanud Föderaalreservi intressimäärade langetamise plaane, mis omakorda võib kaudselt mõjutada ka ECB otsuseid.

Kui veel eelmisel nädalal oli ECB intressimäärade kärbe juunis turgudel peaaegu täielikult arvesse võetud, siis enne tänast keskpanga otsust peeti selle tõenäosuseks 80 protsenti. Samuti on märgatavalt vähenenud ootused kärbete kordade ja nende ulatuse kohta sel aastal.

Kui aasta alguses ootasid turud sel aastal kokku 1,75 protsendipunktilist (175 baaspunktilist) intressimäärade vähendamist, siis nüüdseks on see taandunud keskmiselt isegi alla 0,75 protsendipunkti (75 baaspunkti). Swedbanki hinnangul peaks intressimäärade langetamise suurus sel aastal viimasest siiski suurem tulema.

Kuigi ECB on andnud märku, et ta teeb rahapoliitilisi otsuseid sõltumatult, võiks pikaaegne ja suurenev erinevus Föderaalreservist, mis paljuski suunab maailmamajandust, probleeme tekitada. Muu hulgas võib ECB jõulisem intressimäärade langetamine euro nõrgemaks muuta, mis võib impordi kaudu inflatsiooni kergitada. Siiski, euroala nõrk majandus vajab praegusest madalamaid intressimäärasid, mistõttu langetab ECB neid sel aastal võrreldes Föderaalreserviga tõenäoliselt rohkem.