Estonia juurdeehitus? Meil on tegelikult uus ja avar ooperimaja juba olemas!

Olen Estonia teatri etendusi vaadanud lugemata arv kordi, viimati mõned päevad tagasi, kuid käinud ka mitmes Euroopa ooperimajas, endistel aegadel ka Moskva Suures teatris. Otseülekande vahendusel olen näinud Metropolitan Opera saali ja lavatagust. Niisugust kitsikust, nagu peavad taluma Estonia võrratu ooperi- ja balletitrupp, kogu lavatagune abivägi ja kõik teised, kes selles majas töötavad, ei ole ma märganud ei Riias, Helsingis, Viinis, Varssavis, Kopenhaagenis ega teisteski teatrites.

Kuid mitte ainult teatritegijad ise. Eestlased on üldiselt suure kondiga, külluslikust toidust kergelt ülekaalulised, ja kui juhtud istuma parteris rea keskel ning teine kell on kõlanud, siis oma kohtadel juba istet võtnud vaatajatest möödapääsemine on üsna vaevaline. Vastastikused puudutused, nügimised ja vabandused ehk tugevdavad ühtsustunnet, kuid tülikas on ikkagi. Publik, kes tavaliselt täidab Estonia teatrisaali parterist kuni teise rõdu viimase reani, vajaksid rohkem ruumi.

Miks ei võiks Estonia uus ooperimaja tulla Linnahalli kohale, kui muinsuskaitsealased nõuded ei luba seda teha vana maja juurdeehitisena? Mäletan, et kirjutasin sellest üle 20 aasta tagasi. Uuele ooperimajale ongi peetud sobivaks mereäärset kohta. Praegu on ümberringi veel ka ruumi jalutamiseks ja autode parkimiseks enne, kui väärtuslikku krunti ihaldavad kinnisvaraarendajad selle ala kalleid merevaatega kortermaju täis tipivad.

Linnahalli saali praegune arhitektuuriline lahendus on vaataja jaoks ideaalne – amfiteater, kus kõigilt kohtadelt on laval toimuv ideaalselt nähtav, eespool istujate pead ei sega vaadet. Saali põhiplaan võiks jääda endiseks, ülejäänu tuleb juurde teha. Usun, et meil leidub arhitekte, kes suudavad omal ajal rahvusvahelise arhitektuuripreemia saanud Linnahallist kujundada suursuguse ooperimaja. Niisuguse, mis väärib nii meie maailmatasemel ooperisoliste ja balletitantsijaid, kui ka on mugav vaatajatele. Siis saaks ka suurt kooseisu nõudvaid etendusi mängida nii võimsalt, nagu autorid neid omal ajal nägid, ja Wagneri oopereid või balleti maailmaklassikat ei tuleks kohandada pisikesele lavale sobivaks.