Ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 26,4 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 18 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Neile järgnevad võrdselt 16,7 protsendiga Reformierakond ja SDE, kusjuures sotside toetus on tõusnud nädalaga 1,2 ning viie nädalaga kuue protsendipunkti võrra.

Reformierakonna toetus on madalaimal ning SDE toetus kõrgeimal tasemel alatest 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Esinelikule järgnevad Keskerakond 11,4 protsendiga ning Eesti 200, kelle toetus on 5,6 protsenti. Keskerakonna toetus on nädalaga langenud 1,3 ja viimase viie nädalaga 3,8 protsendipunkti võrra ning ei ole Norstati reitingutes varem nii madalal olnud. Eesti 200 toetus oli praegusest madalam viimati 2019. aasta lõpus ehk natuke enam kui neli aastat tagasi.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 39 protsenti ning opositsioonierakondi 56,2 protsenti vastajatest.

Tartu ülikooli teaduri Martin Mölderi sõnul erinevad praegused toetusnumbrid vägagi suuresti sellest, millega ollakse viimaste aastate jooksul harjunud. «Väga mitu rekordit on korraga purustatud. Isamaa ja sotsiaaldemokraatide toetus on rekordiliselt kõrge. Keskerakonna, Reformierakonna ning mõnevõrra lühemas ajalises perspektiivis ka Eesti 200 toetus on rekordiliselt madal. Mida enam aeg edasi, seda suurem on tõenäosus, et eelmise parlamenditsükli jooksul nähtud toetusnumbrite juurde me enam ei naase ning ees terendab teistsugune tulevik,» arutles Mölder.

Jüri Ratase liikumisele Keskerakonnast Isamaasse järgnes Mölderi sõnul ka vastav toetuste nihe, kuigi viimase kuu jooksul toimunud Keskerakonna pereheitmise kogu mõju saab ilmsiks ehk alles ees ootavatel kuudel.

Jaga
Exit mobile version