Siimeri sõnul toovad järgnevad kuud palju tööd kindlustusfirmadele, kes kevadilmade tõttu sagenevaid kahjusid klientidel korda saada aitavad. Seesami esindaja sõnul on pea iga teise kevadise kaskokindlustusjuhtumi puhul tegu klaasikahjuga – 97 protsenti neist on just esiklaasi kahjustused.
«Arvestades, kui hoogsalt kevad on alanud, on väga tõenäoline, et tänavune hooaeg toob kaasa tavapärasest palju rohkem klaasiparandusi. Kindlustus pakub üldjuhul kas täiesti omavastutuseta või 10-protsendilise omavastutusega kaitset klaasikahjude vastu, kuid tasub silmas pidada, et päris igasugune klaasi kahjustus hüvitamise alla ei kuulu,» sõnas ta.
Tema sõnul satub kahjukäsitlejate lauale igal aastal mõni juhtum, kus autoomanik soovib, et kindlustus vahetaks välja auto esiklaasi, mis oli juba enne täkke tekkimist nii kahjustatud, kulunud või tuhmunud, et vajanuks asendamist.
«Kindlustus on mõeldud ootamatute olukordadega toimetulekuks, näiteks kui klaasikahjustuse põhjustab mõni ootamatu löök või kokkupõrge teise sõiduki või muu esemega. Kindlustus võib kahju hüvitamisest keelduda, kui on näha, et autojuht ei ole esiklaasi eest hoolt kandnud. Seetõttu ei kata kindlustus ka kahjusid, mis tekivad näiteks klaasi jääst või lumest puhastamise käigus või kojamehe vahele jäänud kivikeste või peentolmu tõttu,» selgitas kindlustusekspert.
Tema sõnul on kulunud või kriimustatud klaasiga sõitmine äärmiselt ohtlik, sest kevadiselt kirgas päike muudab kahjustunud klaasi peaaegu läbipaistmatuks. «Selle ärahoidmiseks tasub veenduda, et kojameeste vahele ei ole kogunenud mustust ning neid tuleb ka regulaarselt pesta ja vahetada,» rääkis ta.