Eesti pealinn Tallinn korraldab 7. oktoobrist 4. novembrini 2023 linna esimese kodanikukogu; Euroopa Roheline Pealinn 2023 Tallinn kutsub oma kodanikke arutlema küsimuse üle: “Kuidas siduda Tallinna rohealad kutsuvaks tervikuks?”
Rohelise Pealinna Kodanike Assamblee programm järgib rahvusvaheliselt väljakujunenud struktuuri. Suve lõpus moodustatakse 15-aastastest ja vanematest tallinlastest esinduslik valim assambleele ning oktoobris moodustatavasse kogusse valitakse 60 inimest, teatas Tallinna linnavalitsus.
„Kõik liikmed omavad vajalikke taustateadmisi kvaliteetsete ja läbimõeldud ettepanekute tegemiseks, mis esitatakse 4. novembril. Seejärel toimub hääletus ja iga vähemalt 80% toetuse saanud ettepanek loetakse Kodanikukogu poolt vastuvõetuks ja antakse üle Tallinna Linnavalitsusele.
„Kodanikukogu ettepanekud aitavad täpsustada mitmeid haljastuse, kliimamuutuste leevendamise ja linnaplaneerimise tegevus- ja investeeringukavasid. Ettepanekud vaadatakse hoolikalt läbi ja leiame parimad viisid, kuidas need linna planeeringutesse kaasata,“ ütles Tallinna strateegiadirektor Raido Roop.
Rohelise Pealinna Kodanikukogu on neljas ja kolmas kliimamuutuste alane Rahvakogu Eestis. Assamblee korraldamisel konsulteerib linn Demokraatia Keskusega Domus Dorpatensis, kes töötab välja ja katsetab säästva arengu kodanikukogu formaati.
2023. aastal Tallinn kannab Euroopa rohelise pealinna tiitlit. “Rohelise pealinna” valib Euroopa Komisjon, tunnustades linnade pingutusi “säilitada ja parandada nii elukeskkonda kui ka majandust toetavat keskkonda”. Esimene “roheline pealinn” anti välja 2010. aastal ja seni on selle tiitli pälvinud 14 Euroopa linna: Stockholm (Rootsi), Hamburg (Saksamaa), Vitoria-Gasteiz (Hispaania), Nantes (Prantsusmaa), Kopenhaagen (Taani), Bristol (Suurbritannia), Ljubljana (Sloveenia), Essen (Saksamaa), Nijmegen (Holland), Oslo (Norra), Lissabon (Portugal), Lahti (Soome), Grenoble (Prantsusmaa) ja Tallinn.
Kuula ka: Podcast: Kas Tallinn väärib oma rohelise pealinna tiitlit?