Eestil ei ole tervishoiu rahastamise probleemile jätkusuutlikku lahendust, sest 2035. aastaks ulatub haigekassa eelarvepuudujääk 900 miljoni euroni, teatas Riigikogu mõttekoja Eesti Arengukeskus.
Haigekassa eelarve langeb miinusesse juba 2025. aastal, kui ajutine lisarahastus lõppeb, märkis prognoosikeskus oma aruandes „Tervishoiu tulevik Eestis. Stsenaariumid kuni 2035”.
Ettenägemiskeskuse ekspert Magnus Piirits ütles, et kui tervishoiueelarve puudujääki on ajutiselt leevendatud lisarahastusega, siis eelarvepuudujäägile tuleb süsteemset lahendust veel leida.
«Rahapuudusest tervishoius on räägitud juba vähemalt 20 aastat, kuid siiani pole kokkulepet võimalike uute haigekassa rahastamislahenduste osas. Sisuliselt tegutseme praegu kasvavas defitsiidi tingimustes ning samas on selge vajadus parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, vähendada ooteaegu ja inimeste omaosalus,” ütles Piirits.
Suurim rahuldamata vajadus tervishoiu järele Euroopas
Ettenägemiskeskuse järeldus aruandes oli, et Eestis on Euroopas suurim rahuldamata tervishoiuvajadus ning praeguse ravikindlustussüsteemi jätkudes halveneb tervishoiuteenuste kättesaadavus.
Tervishoiu alarahastamine on järjest enam esile kerkimas, kuna haigekassa kulud kasvavad tuludest kiiremini.
«Eesti elanikkond vananeb ja inimesed elavad kauem kui kunagi varem, kuid terviseprobleemidega. Uute töövormide levikuga sotsiaalmaksu laekumine aga väheneb,” märkis Piirits.
Haigekassa eelarve on seni ajutise lisarahastuse abil tasakaalus hoitud. Haigekassa rahastamises toimus suur muudatus 2017. aastal, mil hakati sotsiaalmaksu maksma ka mittetöötavate pensionäride eest.
Teine suurem muudatus toimus 2020. aastal, kui otsustati koroonaviiruse kriisiga toimetulekuks ajutine lisarahastamine, mis aitas eelarve tasakaalus hoida. Täiendav rahastamine lõpeb aga 2025. aastal.