parvlaev Estonia ei olnud merekõlbulik

kõrval admin
0 kommenteerida

Eesti, Soome ja Rootsi ohutusjuurdlusorganite poolt 23. jaanuaril esitletud parvlaeva Estonia esialgse hinnangu vahearuanne ütleb oma esialgsetes järeldustes, et parvlaev ei olnud merekõlblik.

MV Estonia merekõlblikkust hindasid uuesti Rootsi Õnnetuste Uurimise Amet ja Eesti Ohutusjuurdlusbüroo 1997. aasta ühise õnnetuste uurimiskomisjoni aruande alusel ning tehti järeldus, et MS Estonia ei ole merekõlblik.

«Vööriosade ülevaatust ei tehtud. Vastavat sertifikaati poleks tohtinud väljastada, kui poleks sellist kontrolli tehtud, mis tähendab, et MV Estonia ei olnud merekõlbulik. Kui selline määrusi järgiv kontroll oleks tehtud, oleks saanud avastada visiiri konstruktsiooni vead ja õnnetust poleks tõenäoliselt juhtunud,” seisab vahearuandes.

„Vöörirampi kui põrkevaheseina ülemise laienduse asukoht põhines praktilisel otsusel eeskirjadest vabastada. Selline erand sisaldab tingimust, mis tuleb sertifikaatidesse märkida, kuid seda ei tehtud. Seetõttu ei olnud MV Estonia merekõlbulik ja sertifikaat oli vale. Kui tingimus oleks märgitud vastavale tõendile, ei oleks laev Tallinn-Stockholm liinil liikunud,“ lisatakse.

Eelhindamise käigus viidi läbi ja tehakse jätkuvalt erinevaid küsitlusi ja uuringuid. Seni ei ole leitud midagi, mis muudaks oluliselt õnnetuste uurimise ühiskomisjoni järeldusi, mis avaldas 3. detsembril 1997 lõpparuande.

MS Estonia Tallinna Sadamas märtsis 1994. Foto Toomas Huik/Estline AB.

Kokkupõrke või plahvatuse kohta pole tõendeid

Vahearuande järeldustest on olulisemad: MV Estonia vrakk on halvas seisukorras ja raskete konstruktsioonikahjustustega; kere all oleva paljanduva aluspõhja kivimi asukoht ühtib deformatsiooni asukohaga kerel; seni kogutud tõendite põhjal ei viidata kokkupõrkele laeva või ujuva objektiga; seni kogutud tõendite põhjal ei viita vööripiirkonnas plahvatuse toimumisele.

Järgmiseks kavandab ohutusjuurdluse büroo ferromagnetilist uuringut, bioloogilist proovivõttu, vööriukse taastamist ja autoteki uuringut – mis integreeritakse lõppanalüüsi koos parvlaeva Estonia teekonna mudeliga uppumise ajal. Samuti jätkuvad intervjuud ellujäänute ja teiste seotud isikutega.

Eelhinnang valmib eeldatavasti 2024. aastal, mis langeb kokku Soome siseriikliku viimse puhkepaiga puutumatust käsitlevate õigusaktide muudatuste kehtivuse tähtajaga.

Ohutusjuurdluse büroo algatas esialgse hinnangu pärast Monster Media Group Limited 2020. aasta septembris avaldatud uute videomaterjalide avalikustamist, mis paljastas laevakere tüürpoordis oleva augu, ning palus abi Soome ja Rootsi vastavatelt ametivõimudelt.

Loe ka:

MS Estonia kahju on arvatust palju suurem
Rootsi kaitsevägi: MS Estonia vedas sõjatehnikat

Related Posts

Jäta kommentaar