Keskkonnaagentuuri looduskaitse aastaülevaates selgub, et 19,6 protsenti Eesti maismaast on kaitse all ning kaitseala moodustab 23 protsenti riigi kogupindalast koos territoriaalmerega.
Kokku oli looduskaitseala eelmisel aastal kokku 1 617 438 hektarit (neli miljonit aakrit) ja kaitseala suurenes 2021. aastaga võrreldes 2680 hektari (6622 aakri) võrra.
Kaitseala osakaal on suurim Läänemaal, kus see on 28,9 protsenti, ja väikseim Põlvamaal, kus see on 8,4 protsenti.
2022. aasta lõpu seisuga oli Eestis 4331 kaitstavat loodusobjekti, 212 võrra rohkem kui aasta varem.
Üle saja uue liigikaitseobjekti
Enim kasvas 2022. aastal liigikaitseobjektide arv, kuhu lisandus 118 uut liigikaitseala. Liigikaitsealade pindala oli 2022. aasta lõpu seisuga kokku 94 983 hektarit (234 708 aakrit), millele lisandus aastaga 855 hektarit (2113 aakrit).
Pindalalt toimus suurim muutus kaitsealadel – kaitsealade pindala suurenes aastaga 1078 hektari (2664 aakri) võrra, ulatudes 800 539 hektarini (kahe miljoni hektarini).
Muudeti mitme kaitseala kaitse-eeskirja ja tüüpi ning moodustati ka neli uut looduskaitseala: Kirmsi, Leluselja, Nepstemurru ja Lepna tammik. Kaitse alla jäeti 18 Raplamaa parki ja puistut ning uuendamata kaitse-eeskirjata kaitseala Matsi-Kärneri tammik.