Riigi riikliku statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eestis oodatav eluiga sünnimomendil 78,1 aastat; samuti elab eesti rahvas rohkem puudevaba aastaid.
Meeste oodatav eluiga oli 73,6 aastat ja naiste oodatav eluiga 82,3 aastat. Mehed elavad puudeta 57,9 aastat ja naised 60,6 aastat, teatas statistikaamet.
Perioodil pärast taasiseseisvumist 1991. aastal oli oodatav eluiga madalaim 1994. aastal – 66,5 aastat. Oodatav eluiga pikenes 1995. aastast kuni 2019. aastani stabiilselt, jõudes 2019. aastal 78,8 aastani. Järgmise kahe aasta jooksul langes oodatav eluiga koronaviiruse pandeemia ajal kõrge suremuse tõttu 2014. aasta tasemele (77,2).
“Pärast väikest langust kahel eelneval aastal on oodatav eluiga taas tõusuteel ja on naasnud pandeemiaeelsele tasemele. Oodatav eluiga oli 2022. aastal sarnane 2017. aasta elueaga, mil see oli 78,2 aastat,“ ütles Statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg avalduses.
Naised võivad elada 8,7 aastat kauem kui mehed. “Aastatel 1990–2009 oli meeste oodatav eluiga üle kümne aasta lühem kui naiste eluiga. Alates 2010. aastast on vahe vähenenud ja oli 2019. aastal 8,4 aastat,“ ütles Trasberg. Meeste oodatav eluiga Eestis on praeguseks jõudnud 1993. aasta naiste eluea tasemele.
Eesti rahvas elab rohkem puudevaba aastaid
Võrreldes 2021. aastaga tõusis puudevaba eluiga 2,7 aasta võrra ja oli kõigi aegade kõrgeim. 2022. aasta andmetel on meestel 57,9 ja naistel 60,6 tervena elatud aastat.
Oodatav eluiga on pikem linnapiirkondades, eestlastel ja kõrgharidusega elanikel – kõrgharidusega inimestel on oodatav eluiga 81,8 aastat, põhiharidusega inimestel aga üle kümne aasta vähem (71 aastat). Eeldatav eluiga on eriti madal põhiharidusega meeste seas (67,6 aastat).
“Meeste lühem eluiga on ootuspärane, arvestades, et meestel on suurem risk riskikäitumiseks ning füüsiliselt rasketel ja ohtlikel töökohtadel,” märkis Trasberg.
Piirkondlikult oli oodatav eluiga kõrgeim Tartu (79,2) ja Harju (78,7) maakonnas ning madalaim Ida-Viru (74,6) ja Võru (76) maakonnas.
Oodatav eluiga alla Euroopa keskmise kõigis kolmes Balti riigis
2021. aasta andmete põhjal oli Euroopa keskmine eluiga 80,1 aastat. Oodatav eluiga oli kõrgeim Liechtensteinis, Šveitsis ja Hispaanias (vastavalt 84,4, 83,9 ja 83,3), madalaim Bulgaarias, Rumeenias ja Serbias (vastavalt 71,4, 72,8 ja 72,8).
Kõigis kolmes Balti riigis on oodatav eluiga (Leedus 74,2 ja Lätis 73,1) alla Euroopa keskmise. Naaberriigis Soomes oli oodatav eluiga 2021. aastal 81,9 aastat, mis on 4,7 aastat rohkem kui Eestis.
Euroopa võrdluses paistavad Balti riigid silma meeste ja naiste oodatava eluea suure erinevuse poolest. Eestis elavad naised meestega võrreldes 8,7, Leedus 9,3 ja Lätis 9,8 aastat kauem. Keskmine erinevus meeste ja naiste oodatava eluea vahel Euroopas on 5,7 aastat. Hollandis, Norras ja Islandil on vahe 2,8–3,3 aastat.
2021. aastal oli Malta Euroopa kõrgeima puudevaba elueaga riik (68,7 aastat). Viimasel kohal oli Läti keskmiselt 53,8 tervena elatud aastaga. 2021. aastal oli Eesti 56,5 tervena elatud aastaga eelviimasel kohal.