Eesti rahvaarv kasvab − peamiselt immigratsiooni arvelt

kõrval admin
0 kommenteerida

Riigi riikliku statistikaameti Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti rahvaarv 2023. aasta 1. jaanuaril 1 357 739, mis on 2% (25 943 inimest) rohkem kui aasta tagasi samal ajal; sisseränne oli peamine panustaja, sest sündimus oli rekordiliselt madal.

2022. aastal oli Eestis 11 588 sündi ja 17 245 surma. Registreeritud rände andmete põhjal rändas Eestisse sisse 42 022 ja Eestist rändas välja 10 422 inimest. 75% (31 594) immigrantidest olid pärit Ukrainast.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul iseloomustas 2022. aastat rekordmadal sündide arv ja Ukraina pagulaste saabumine.

„Surmade arv püsis kõrge, ehkki veidi väiksem kui 2021. aastal. 2022. aasta sündide arv oli aga kõigi aegade madalaim, mullu registreeriti vaid 11 588 sündi. 1919. aastast pärineva rahvastikustatistika kohaselt pole registreeritud sündide arv Eestis kunagi olnud alla 12 000,“ ütles ta avalduses.

«Praegu sünnitavad naised on sündinud 1990. aastatel, kui sündide arv oli madal. Seetõttu on lisaks muudele põhjustele väike sündide arv tingitud ka sellest, et praegune noor põlvkond on eelmisest väiksem,“ tõi Trasberg välja.

Sünnid ja surmad Eestis aastatel 1991–2022.

Surmajuhtumite arv on endiselt suurem kui enne pandeemiat

Sündimust mõjutavad ka sotsiaalpoliitilised tingimused riigis. 2021. aasta oli Eestis koroonaviiruse pandeemia kõrgaeg ning haigestumus oli statistikaameti andmetel kõrgeim 2022. aasta alguses.

“Samuti on teistes riikides tehtud uuringud näidanud seost pandeemia ja madala sündimuse vahel. Näiteks Lätis oli sündide arv 2020. ja 2021. aastal rekordmadal (aastast 1920 kättesaadava statistika põhjal),“ seisis selles.

Vaatamata negatiivsele loomulikule iibele (2022. aastal −5657, 2021. aastal −5317) kasvas Eesti rahvaarv 1. jaanuari seisuga mullu 1. jaanuariga võrreldes 25 943 ehk 2%.

«Rahvastiku arvu suurendas sisseränne. Suurimat mõju võib omistada ukrainlastele, kes moodustasid 2022. aastal 75% kõigist immigrantidest,” ütles Trasberg.

Ukraina kultuuripäev Tallinnas 29. mail 2022.

Surmajuhtumite arv, mis 2021. aastal järsult kasvas (18 587), 2022. aastal veidi langes (17 245), kuid siiski oli eelmisel aastal ligi 1500 surmajuhtumit rohkem kui pandeemiaeelsetel aastatel. Perioodil 2010–2019 oli surmade keskmine arv 15 545 aastas, aastatel 2020–2022 aga 17 214 surmajuhtumit aastas. Suurem surmajuhtumite arv on seotud nii koroonaviiruse pandeemia mõjuga kui ka elanikkonna vananemisega.

Related Posts

Jäta kommentaar