Kas Eesti Hiiumaal asuva Reigi valla punapöök – puu, mille juured on Reigis, aga oksad Saksamaal – saab Euroopa “aasta puuks”?
Uudis, et Hiiumaal Reigi vaimulikumaja aias kasvav punapöök on valitud esindama Eestit Euroopa aasta puu konkursil tuli selle istutaja järeltulijatele Saksamaal üllatusena, sest perekonna muidu detailsest kroonikast puudub fakt, et see istutati tema vanaisa Theodori sünni puhul 1903. aastal.
Reigi baltisaksa pastori Richard von Hirschhauseni tuntuim järeltulija on täna tema lapselapselaps Eckart, kelle paljudest raamatutest on saanud rahvusvahelised bestsellerid. Eckart on arst, kes on muutnud oma elukutse üliedukaks meelelahutuskarjääriks ning lisaks telesaadetele on aastaid esinenud ka koomikuna suurte publiku ees.
Hirschhausen on juba tudengipõlvest saati pühendunud tervise edendamisele läbi vaimuka huumori, märgates varakult, et tema naljad ja mustkunstniku trikid haiglas aitasid tema pisikesi patsiente isegi rohkem kui ravim.
Jaanuaris pani Eckart oma saate ootele, sest mõistis, et täna vajab planeet Maa ise kiirabi ja ta sõnastas selle nii: “Meil ei ole vaja päästa kliimat, vaid iseennast. Tervise aluseks on puhas õhk, puhas joogivesi, söödavad taimed ja talutavad temperatuurid. Kõik need neli tervisesammast on teravas ohus. Seetõttu on ta pühendunud oma sihtasutusele Terve Maa, Terved Inimesed ning lubab lavale naasta ja uuesti nalja teha alles siis, kui planeet päästetakse.
Saksamaalt Hallest kuni Hiiumaa Reigini
Perekonnakroonikast selgub, et Richard von Hirschhausen tuli Reigile pastoriks Eestimaa linnast Rakverest, kuna kõik tema poja Theodori vanemad õed ja vennad on sündinud Rakveres. Nende esivanem Jacob tuli Eestisse 18. sajandi alguses Saksamaalt Hallest ja sai Tallinna kooliõpetajaks. Just Jacob Johann Anton Hirschhausen sai 1835. aastal oma aadlikud auastmed panuse eest esimesse saksa-eesti sõnaraamatusse.
Ka Theodorist, kelle sündi tähistas Eestis tollal haruldase liigi punapöögi istutamine, sai pastor – tema peres kuues põlvkond. Richard suri 1916. aastal, vahetult pärast naasmist Siberist koju pärast küüditamist Esimese maailmasõja ajal.
Theodor töötas Saaremaal Kärlas pastorina ja suri väga noorelt 1936. aastal Kuressaares meningiiti, jättes maha abikaasa ja kaks väikest last. Ta maeti Reigi kiriku kalmistule oma ema ja isa kõrvale ning nii jäävadki Hiiumaa ja Reigi Hirschhausenite keskseks sidemeks Eestiga.
Theodori lesk Gisela leidis tööd Tallinna tüdrukute pansionaadis, lapsed Heinrich ja Dagmar aga elasid koos vanematega Reigis, kus Gisela isa oli nüüd pastor. Gisela vältis Eestist Saksamaale lahkumist nii kaua kui võimalik ja läks viimase “Nachsiedlungiga” alles 1941. aastal.
Eesti jäi unistuste kodumaaks
Juba 1990. aastate algul, kui pere Hiiumaale naasis, otsis Theodori tütar Dagmar Reigi vaimulikumaja aeda sõstrapõõsast, mille istutamist koos vanaemaga meenutas. Ta leidis põõsa, kuid keegi ei teadnud pööki otsida.
Suurem osa perest elab tänapäeval Berliinis – Theodori lapselapsed Martin, Christian ja Verena; ainult Eckart on Bonnis. Nende ema Ingeborg on samuti sündinud Eestis, kuid lahkus imikuna ja tal pole sellest ajast mingit mälestust.
Nii nagu eksiil-eestlastele, jäi Eesti ka baltisakslastele unistuste kodumaaks.
“Kasvasime üles sellest unistusest ümbritsetuna, läbi imbunud vanemate koduigatsusest Eesti järele,” kirjeldab Ingeborg.
Lapsepõlves pidas Martin von Hirschhausen seda Eesti ja baltisaksa elu ülistamist liialdatud ja isegi tüütuks kohustuseks, kuni ta kohe pärast keskkooli läks Kölnis baltisaksa autorallile ja tundis ühtäkki, et kõik need inimesed on täpselt nagu tema. , kasvanud sarnastes peredes ja sarnaste vaadetega.
«Esmakordselt Eestisse jõudes mõistsin, et jutud taevast sinisemaks ja kasetüvedest valgemaks ei olnud muinasjutt, vaid tõsi. See on lihtsalt teistsugune valgus!” meenutab Martin.
Iga hea lugu aitab kaasa turvalisusele
Oma töös ja tegemistes on Martin – võrreldes õdede-vendadega – Eestile ja Balti riikidele kõige lähedasem ning on endiselt tulihingeline Eesti fänn. Juba enne Eesti taasiseseisvumist korraldas Martin esimesed üliõpilasvahetused Balti-Saksa noorteühinguga, mille noortest osalejatest said peagi Eesti diplomaatia taasalustajad.
Aastatel 1997–2003 töötas ta Saksa Vereinsbanki Balti filiaali juhina Riias ning suhtles tihedalt ka Eesti ettevõtjatega. Tänagi kasutab ta kõiki võimalusi Eestit reklaamida või oma laia tutvusringkonda Eestisse meelitada.
Martin oli ka see, kes oli Reigi pöögi kaasamisest Euroopa puu konkursile kohe vaimustuses.
“See on järjekordne hea võimalus saada Eestile positiivset tähelepanu. Eriti ajal, mil Euroopa julgeolekuolukord on habras Venemaa agressiooni tõttu Ukraina vastu, aitab iga Eesti hea lugu meie julgeolekule kaasa.
Rahvusvaheline Euroopa aasta puu hääletamine on avatud kuni 28. veebruarini. Selliste okstega on Hiiumaa vana puu konkurentsis väga hea.