Eestile tähendab selline väliskeskkond analüütiku sõnul ennekõike seda, et kiiret ekspordi taastumist ei ole loota. «Ilmselt saavutab eksport küll aasta keskpaigaks oma põhja, kuid edasine kasv saab olema väga aeglane, eriti Põhjamaade turgudel,» lisas ta.
Selle tulemusena jätkub tema hinnangul eelmisel aastal alanud trend, kus ennekõike töötlevas tööstuses ja seda abistavatel tegevusaladel väheneb nõudlus töökäte järele ning töötus suureneb. Töötuse kasvu panustab ka ehitussektor, kus ennekõike just erasektori tellimuste vähenemine teravalt tunda annab. Samas ei võta koondamised väga laiaulatuslikke mõõtmeid ja töötuse kasv piirdub 1–2 protsendiga.
«Et tööta jäämise oht ei puuduta keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimesi, ei vähene mullusega võrreldes oluliselt tarbimine. Samuti pole vaatamata tehinguaktiivsuse vähenemisele oodata kinnisvarahindade kukkumist, sest müügiga pole kellelgi kiire ja soodsamad intressimäärad hakkavad aasta teises pooles huvi kinnisvara vastu taas kasvatama,» prognoosib SEB analüütik.
Samas märkis ta, et on ka optimiste, kes hindavad, et tänavune aasta tuleb oodatust oluliselt parem. «Nimelt on majanduskasvu seni pidurdanud ennekõike inimeste pessimistlikud hoiakud, mida on süvendanud inflatsioon ja intressimäärade tõus. Nüüd, kus intressimäärad peaksid peagi langema, usuvad optimistid, et tegelikult võib majanduskasv ka üsna hoogsalt taastuda. On ju seis pea kõigi riikide tööturgudel endiselt üsna hea, tööhõive kõrge ja palgadki tublisti kerkinud. Kui taastub lootus, et majandusseis peagi paraneb, võivad inimesed seetõttu asuda üsna hoogsalt tarbima, mis omakorda paneb ettevõtted tootmisvõimsust kasvatama ehk investeerima,» selgitas Nestor.