ei tea, mida edasi peaks tegema

Mullu isikliku rekordi 60.65 peale viinud Tugi piirdus täna 53.15ga. Ta lasigi ära mõõta vaid kaks katset, kirja läks ka 51.24. Võitis Mirell Luik sentimeeter parema tulemusega.

«Ei oska mitte midagi öelda, ausalt öeldes,» kirjeldas Tugi esimest emotsiooni. «53 pole mingisugune õnnestumine. Ei teagi, mida peaks nüüd edasi tegema.»

Kas EMi järgsetel nädalatel oli vahepeal ka midagi positiivset?

«Üks trenn enne Soome Kuortanes käimist [22. juunil] oli väga hea. Viskasin paari sammu pealt rohkem kui mu hooaja parim [58.19]. See oli üle pika aja positiivne noot, mis andis lootust. Aga kuidagi, kui tuleb suur hoog ja võistlusolukord, tahan kuidagi väga rabistama hakata. Kiirustama. Selline tulemus ongi,» arutles Magnus Kirdi käe all harjutav Tugi.

22-aastane odaviskaja oli üks väheseid, kes evis nädalavahetuse eel veel võimalust Pariisi olümpiale pääseda. Nüüd see unistus mõistagi kustus. 

«Ma ei ütleks, et selleks oleks vaja olnud eneseületust. Magnus ütles enne võistlust, et 61.11 on vaja olümpiale saamiseks visata. Kui ma Kuortanes oleks visanud 59 ja siin 60 näiteks, siis oleks ka võimalik olnud,» tõdes Tugi. «See on väga tehtav. Kahju, et ei tulnud.»

Sportlane ei oska selgitada, kus täpselt probleemi tuum peitub. «Need 53 ja 56 meetrit on ausalt öeldes õudusunenägu. Pärast ettevalmistust välja minnes poleks sellist õudusunenägu osanud oodatagi. Päris kohutav,» polnud Tugi enesekriitikaga kitsi.