Eesti võib lühiraja EMilt võita 3-4 medalit!

Laiema avalikkuse jaoks võib säärane seisukoht olla üllatav, sest aastaid on ju üleval olnud narratiiv, et Eesti ujumise suurim probleem on korraliku olümpiabasseini puudumine ja olemasolevate 50 meetri ujulate ebasobivus saavutusspordile orienteeritud treeninguteks, mis on keerulised, kui «treener peab töö käigus basseini ääres tammuvaid spaa-turiste WCsse juhatama».

«Suurim probleem on, et tahetakse hästi kiiresti teha spetsiifilisi harjutusi, mis muudavad näiteks 50 meetri sprindis kiiremaks,» ütleb Aavik. «Füüsiline ettevalmistus on minu meelest Eesti ujumise üks suuremaid murekohti. Kui käin noortele oma harjutusi ette näitamas, siis treenerid küsivad: miks sa nii hästi ei veni kui Kregor? Aga miks ta peaks? Ma olen ju 10 aastat iga päev neid harjutusi teinud, et niimoodi venida,» sõnab Zirk.

Saate viimases osas võetakse ette saatejuhtidele laekunud küsimused, millest üks kõlab: nimetage üks asi, mida Eesti ujumises muudaksite?

Kui Zirk valis varustusega seotud teema ja leidis, et liiga noored sportlased ei tohiks kanda ujumispükse, siis Aavik võttis ette Eesti Ujumisliidu peasekretäri Pille Aule (endise perekonnanimega Tali). «Mina saadaksin ta ujumisliidust minema. Kui oled kümme aastat Eest ujumist «juhtinud» ja alaliidul puudub endiselt tegevuskava, kuidas eesmärgid ellu viia, siis sorri, keegi teine peaks seda seljakotti tassima,» lausub Aavik.

Postimehe märkus: Eesti Ujumisliidu kodulehel on avaldatud nii arengukava kui ka selle täitmise tegevused aastatel 2025 ja 2026.

Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.