Rehi prognoosib, et kui kõik läheb nii, nagu plaanis, võivad ameeriklaste arendatud ja Kanadas toodetud droonid jõuda Ukrainas lahinguväljale nelja-viie kuu pärast. Enne seda peavad Ukraina luure esindajad valima kümne eraldiseisva meeskonna töö tulemuste hulgast kõige tõhusama lahenduse ning valmis tuleb teha esimesed prototüübid.

«Kui see droon saab valmis,» lausub drooniprojekti mänedžer Robinson, «muutub olukord dramaatiliselt.» Tema loodab, et uudsed droonid hakkavad Vene vägesid hävitama juba varakevadel.

Rehit kannustab tagant see, et iga kord, kui ta on käinud Kiievis ja seal sõduritega rääkinud, on ta kuulnud, kuidas nad on kaotanud vendi ja isasid – kuid on enda kinnitusel kuulnud oma peas midagi veel. «Ma kuulen, et need mehed on langenud ka Eesti vabaduse eest enda teadmata,» ütleb ta. «Asi on selge: ma teen kõik Ukraina võidu nimel, seega otseselt ka Eesti vabaduse nimel, sest siin kasvasin mina, siin kasvavad minu lapsed. Siin on minu üks ja ainus emakeel ning kultuur, minu rahvas.»

Artur Rehi rahakampaaniad

  • Jõulude eel droonide soetamiseks: 183 565 dollarit (1259 annetust)
  • Droonide soetamiseks Ukraina eriüksusele: 62 890 eurot (359 annetust)
  • Autode soetamiseks Ukraina eriüksuslastele: 52 697 eurot (396 annetust)
  • Öövaatlusseadmete ja soojuskaamerate ostmiseks Ukraina eriüksuslastele: 93 957 eurot (903 annetust)
  • Autode ostmiseks: 69 000 eurot

Inspireeriv vanaisa

Lisaks kahele enda kirjutatud Ukraina-teemalisele laulule «Slava Ukraini!» ja «Something Burning in My Heart» («Miski põleb mu südames») leiab YouTube’is Artur Rehi esituses ameeriklase Alan Owensi kirjutatud patriootlikus stiilis loo «The Great Awakewning» («Suur ärkamine»).

Rehi sõnul on tema Ameerika fänni 2020. aastal kirjutatud laul seotud Eesti laulva revolutsiooni ja fosforiidisõjaga.

«Sellel ajal oli väga aktiivne kõneleja minu vanaisa Ants Paju, kes mind lapsepõlves palju inspireeris,» meenutab Rehi. Paju küüditati 1949. aastal kõigest neljasena Siberisse, kus veetis järgmised kuus eluaastat. 1970. aastate algul kuulus ta Eesti tippu kergejõustiku heitealadel. 1988. aastal sai Pajust Eesti Rohelise Liikumise asutajaid, aastail 1990–1992 oli ta Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu liige ning 1995. aastal valiti riigikokku.

«Traumeeritud katkisest poisist kasvas pea kahemeetrine suur mees, kellest sai fosforiidisõja eestvedajaid, et Nõukogude kopp meie kaunist kodumaad ei reostaks,» ütleb Rehi. «Vajame praegu samasugust mõtteviisi nagu 1980ndate lõpus – aeg on ärgata, aeg on tegutseda nüüd ja praegu.»

Jaga
Exit mobile version