«Kui 2012. aastast on Eesti punktisumma kasvanud tubli 12 punkti võrra, oleme 2019. aastast saati pigem paigal püsinud. See annab alust järeldada, et vargsi positiivses suunas liikumine tuli ka möödunud aastal veel nö vana rasva pealt, ehk varasemate aastate pingutuste tagajärjena,» kommenteeris Tõnismägi.
Eesti riigitasandi 2023. aasta korruptsioonivastastest tegevustest väärivad esile tõstmist avatud valitsemise teekaardi koostamine ja niinimetatud katuserahade kaotamine, samas on endiselt vastu võtmata rikkumisest teavitaja kaitse seadus, ellu viimata erakonnaseaduse muudatused ning reguleerimata lobistidega suhtlemine riigikogu ja kohalike omavalitsuste tasandil.
«Et mitmed olulised muudatused on Eestis aastateks venima jäänud, on endiselt ka meil õhus riskid, mis seavad ohtu ausa, vastutustundliku ja läbipaistva riigivalitsemise ning loovad võimalusi huvide konfliktide tekkeks, ebakohase mõju avaldumiseks, ärihuvide ning poliitika liigtihedaks põimumiseks ja ka otsesemalt korruptiivseks tegevuseks,» võttis Tõnismägi kokku.
Selle aasta teema on korruptsioon ja ebaõiglus. Võitlus õigluse eest ja võitlus korruptsiooni vastu käivad käsikäes: seal, kus õigussüsteem ei suuda õigusriiki tagada, õitseb korruptsioon. Seal aga, kus korruptsioon on ühiskondlikuks normiks, on tihti piiratud kõige haavatavamate ligipääs õiglusele. Kui õiglus on ostetav või poliitilisele sekkumisele avatud, kannatab ülekohtu all rahvas.
Korruptsioonitaju indeks on kuni 13 iseseisva uuringu ja ekspertrühma hinnangute koondtulemus. Indeksis ei leia kajastamist erasektori korruptsioon ning rahapesujuhtumid. Korruptsioonitaju indeksi 2023 kõiki tulemusi ning regionaalseid analüüse saab vaadata Transparency Internationali kodulehelt.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis.

/nginx/o/2024/01/30/15858449t1he648.jpg)