Eesti kergejõustiklased, kes võivad veel hüpata Pariisi olümpiarongile

«Võtsime väikese riski ja selleks, et teha suur samm edasi, tegime kõigepealt väikese sammu tagasi. Olen läinud väga palju tugevamaks,» ütles Tugi kolm nädalat tagasi, EMi eel.

Ehk nüüd õnnestub tehtud töö realiseerida?

Jääb veel kolm sportlast, kes võiks suure õnnestumise korral Pariisi rongi viimasele vagunile hüpata.

Paar nädalat tagasi täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi teinud teivashüppaja Marleen Mülla hoiab rankingutabelis 43. kohta. Olümpiale pääsemiseks tuleb ronida vähemalt 32. reale.

Mullu veebruaris Eesti rekordi 4.55 peale viinud, homme 23. sünnipäeva tähistav sportlane on tänavu näidanud head vormi. Täistabamust pole erinevatel põhjustel siiski tulnud. Vähemalt veel mitte. Küll on muret teinud selg või puuduv teivas.

Nüüd tuleb kõik klappima saada. Kodune meistritiitel on põhimõtteliselt käes, küsimus peitub tulemuses. Kindlasti tuleks jagu saada tippmargist, aga iga lisasentimeeter kulub marjaks ära.

EMil uut teivast katsetanud Mülla uskus, et ta on võimeline 4.60 alistama. Olümpianorm asub 4.73 peal.

Põhimõtteliselt identse väljakutse ees seisab vasaraheitja Adam Paul Kelly. Temagi püüab 43. kohalt ronida 32 sekka.

EMi debüüdil jäi USA juurtega atleet 73.92ga esimesena lõppvõistluse ukse taha. «Teadsin, et finaalipääs on võimalik, kuid seegi on täiesti okei tulemus. Näitab, et olen teatud arenguhüppe teinud. Nüüd tuleb lihtsalt teha järgmine samm ja leida sellistel võistlustel 75.50,» sõnas ta siis.

Olümpiaunistuse elushoidmiseks ei saakski vähemaga leppida. Kelly tippmark 74.95 pärineb 2022. aasta juunist. Olümpianorm on 78.20.