EESTI EUROSAADIKUTE TÖÖ ⟩ Aserite vihane reaktsioon sundis Kaljuranda Metsolalt kaitset paluma

«Ikkagi ootaksin veel selle korra ära ega hakkaks veel järeldusi tegema. Ma näen, kuidas komisjonides ja komiteedes jagatakse kohti ja seal ikka tõesti järgitakse võrdõiguslikkuse ja tasakaalu, ei arvestata isegi neid punkte,» lisab Kaljurand. «Aga ma olen ka mõelnud, et oleks meil vinge naiskandidaat. Oleks Sanna Marin täna poliitikas. Vaieldamatult oleks ta sotside esikandidaat. Nüüd on meil esikandidaat jälle keskealine meesterahvas.»

Kuigi Kaljurannal õnnestus viie aasta jooksul olla kolme raporti raportöör ja seitsme variraportöör, kahtleb ta, kas see puhtalt numbrin koos sõnavõttude hulga lugemisega oleks hea mõõdik. «Mõnda raportit võid sa teha kuude kaupa, mõne teevad sul assistendid ära kümne minutiga,» kõrvutab ta.

Üldiselt arvab Kaljurand, et Euroopa Parlament on koht, kus töö tegemine on suuresti südametunnistuse ja eetika küsimus. «Sa võid siin teha täpselt nii palju, kui sa tahad, ja täpselt nii vähe, kui sa tahad. Kui ma vaatan ka mõnda inimest oma fraktsioonis, siis ma ei ole kindel, kas ma olen teda koosolekutel näinud,» tunnistab ta.

KOLLEEGI ARVAMUS

«Marina oli väga otsekohene oma diplomaatilisel viisil»

Marina Kaljurandi Saksa sotside ridadesse kuuluv kolleeg Birgit Sippel ütleb, et eestlanna puhul on kohe näha, et ta on taustalt diplomaat.

«Kui asjad lähevad keeruliseks, reageerivad inimesed erinevalt. Minul endal on ausalt öeldes raskusi, et mitte olla kannatamatu lahenduse leidmisel,» alustab Sippel.

«Marina on diplomaat, kes on töötanud väga keerukate teemadega – nagu terroristlik sisu veebis, kus olid väga erinevad vaated ja ootused nii oma grupis kui veelgi enam erinevate gruppide vahel. Ta kuulas ära erinevad vaated, rääkis kõigiga, kaasas erinevaid ideid ja leidis selle kõige juures viisi, kuidas inimeste privaatsust kaitsta ja samas võidelda ka terrorismiga.»

«Loomulikult on tal tema enda seisukohad, aga samas on ta väga hea ka teiste ära kuulamises, ühise pinna ja kompromisside otsimises. Ta on tõesti suurepärane kolleeg siin ja suurepärane inimene,» kiidab Sippel. «Ma tunnen teda alates tema mandaadi algusest siin. Mul ei olnud temaga mingit eelnevat kogemust, aga väga ruttu tekkis meil lähedane koostöö.»

«Ta on väga kena inimene, kes annab endast parima poliitikas, aga tagab samas ka selle, et tema eraelu ei kaoks,» iseloomustab Sippel. «Minu arvates on oluline, et poliitikud üritavad hoida ka oma eraelu, sest see aitab neil mõista kodanike vajadusi, mitte veeta ainult aega parlamendi majades. Mulle tundub, et ta on siin leidnud suurepärase tasakaalu, mis toetab tema tööd.»

Kui uurida, mis teemade poolest Kaljurand silma torkab, märgib tema sakslannast kolleeg, et see pole ilmselt üllatav – poliitiline seis ELi ja Venemaa vahel: «Marina pingutas, et juhtida tähelepanu olukorrale oma riigis, sest ausalt öeldes paljud inimesed Lääne-Euroopas alates sellest hetkest, kui neist said ELi liikmed, polnud teadlikud, mis olukord neis riikides valitseb kultuuriliselt ja majanduslikus mõttes.»

«Marina oli väga otsekohene oma diplomaatilisel viisil, et selgitada teiste riikide eurosaadikutele olukorda oma riigis, aga ka reklaamides positiivseid asju, mida suurte riikide esindajad Eestist ei teadnud. Ta kutsus inimesi oma riiki, et me saaksime Eestiga paremini tutvuda. Mina võtsin selle kutse vastu ühel korral ja mul oli väga huvitav näha, kui teistsugune see olukord nii väikses riigis nagu Eesti on.»