Maailmas, mis muutub üha ebakindlamaks, ei väsi Tauraite otsimast uusi proovikive – isegi kui see nõuab maailmas ringirändamist ja külmakraadide kannatamist stressirohkel võtteplatsil.

Olete filmirollidega seoses saanud viimasel ajal mõnusasti ringi rännata. «Rakett» viis teid Lapimaale, «Nähtamatu võitlus» Kreekasse ja Marko Raadi «Biwa järve 8 nägu» Peipsi äärde. Kui palju võttepaik teid mõjutab ja inspireerib?

Kindlasti mõjutab see keskkond, kuhu potsatad. Kreekas olles nägin, kui palju seal kirikuid seal on, kui palju ilu. Kui me aprillis sinna saabusime, oli Eestis veel kõik üsna raagus. Seal juba üsna õites.

Mis puudutab «Raketti», siis Lapimaal olles tunnetad, kui pisike on inimene, kui habras ta on. Sealne stiihia võtab ööpäevaga inimese elu, kui tahab. Ja see võib käia väga kiiresti. Kui väljas filmisime, oli –15 kraadi, see ei ole lihtne. Aga see ikkagi inspireerib.

Nagu sa tead, on Soome kaart nagu tantsiv tüdruk, tal on vasakul pool käsi püsti. Seda kutsutakse Käsivarre teeks ja see viib otse Norra välja. Et sinna jõuda, tuleb läbi Lapimaa sõita. Me sõitsime sinna päris pikalt, sinna Norra, sinna Põhja-Jäämerre.

Jaga
Exit mobile version