Donetski ja Mariupoli elanikud ägavad janu käes

«Viimase kaheksa päeva jooksul oli meil vett vaid neli tundi. See tuli [kraanist] välja oranžina,» rääkis RFE/RL-ile Donetski lähedal asuva Jenakijeve elanik Olha. «Kogu linna peale on 17 tsisterni vett. Kuumus on talumatu. Vee vedamine neljandale korrusele ilma liftita? See on piin.»

Mariupoli elanike kogemused on sarnased. «Vesi, mida me saame, lõhnab rooste ja reovee järele,» ütles üks kohalik veebilehele Totška. «Aga me maksame selle eest ikkagi nii, nagu oleks see puhas joogivesi.»

Pärast Siverski Donetsi-Donbassi kanali hävitamist 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa täiemahulise sissetungi esimestel kuudel kaotasid nii Donetsk kui ka Mariupol oma peamise mageveeallika.

Piirkonna hõivamise järel alustas Venemaa alternatiivse lahenduse pakkumiseks 194 kilomeetri pikkuse Doni-Donbassi veetorustiku ehitamist ja rajatis valmiski 2023. aasta keskpaigaks. Toru aga ei taga vajalikus ulatuses veevarustust.

Isehakanud Donetski Rahvavabariigi Kremli poolt ametisse nimetatud juht Denis Pušilin möönab nüüd, et torujuhe katab vaid väikse osa piirkonna nõudlusest.

Juuli lõpus kirjeldas ta Donetski veevarude olukorda kui kriitilist, öeldes, et pikaajaline lahendus probleemile saabub alles siis, kui Venemaa hõivab Slovjanski ja saab sedasi kontrolli Siverski Donetsi-Donbassi kanali algpunkti üle.

BBC venekeelse teenistuse vaadatud satelliidipildid näitavad Donbassi piirkonna suuremate veehoidlate, sealhulgas Donetski ja Mariupoli veehoidlate veetaseme järsku langust. Kümnest vaadeldud veehoidlast üheksas on alates 2021. aastast vee hulk oluliselt vähenenud. Selle suve keskmine temperatuur Donetskis oli 27 kraadi, mis pole küll rekordiline, kuid siiski piisavalt kuum, et kiirendada aurustumist juba niigi ammendunud veehoidlates.