Viscontit huvitas Milano see pool, mida ta ei tundnud: tema noorpõlve vana austria-Milano ümber kasvav uus betoon-Milano, tööd ja modernset elu otsivate lõunaitaallaste emigratsioon, põhjaitaallaste põlgus nende labase keele ja elustiili vastu. Viscontit mõjutasid Dostojevski «Idioot» ja Thomas Manni «Joosep ja tema vennad».

«Roccot» takistati mitmel viisil. Poliitikute nõudmisel muudeti ekraan teatud stseenide ajal mustaks. Muide, Visconti plaanis filmi värvilisena, aga leidis siiski, et hall väljendaks seda, millisena Milano näis talupojale. Milano kõrgklass heitis Viscontile ette oma seisuse reetmist. Samamoodi pilkas kommunistlikku aristokraati ajakirjandus. Võib-olla just seepärast osutus «Rocco» populaarseks.

Pole kuulda olnud, et Cardinale saamine Visconti «Gepardisse» (1963) osutunuks keeruliseks. Võtetel Palermos anti ometi ainult Delonile isiklik riietusruum – Burt Lancaster ja teised pidid mitu tundi ootama. Visconti soovis vana printsi ossa Laurence Olivier’d, kuid talle ei saadud tervisekindlustust.

Jaga
Exit mobile version