Kui «Vooluga kaasa» mullu Cannes’i filmifestivalil esilinastus, oli juba ainuüksi selle tõiga näol tegemist väga suure saavutusega Baltimaade filmile. Edasine on ületanud kõik lootused, rohketele festivaliauhindadele lisandunud mõned filmimaailma suurimad tunnustused ning kassaedu maailma eri nurkades.

Filmi lavastaja Gints Zilbalodis püüdis animatsioonivaldkonna tähelepanu juba oma 2019. aasta debüütfilmiga «Koduteel», mille tegi valmis sisuliselt ihuüksinda. «Vooluga kaasa» jätkab otsingulistel radadel, jälgides inimesteta maailmas hiiglasliku veeuputuse teele jäävat kassi.

Kas aimasite, kuid edukaks «Vooluga kaasa» võib osutuda?

Ei. Meil ei olnud aimugi. Parim stsenaarium oli esilinastus Cannes’is. Juba see oli kõrge siht ja olime valmis, et seegi ei õnnestu, kuna animatsiooni valitakse võistlusprogrammi harva. Teadsime, et peame filmi festivaliks valmis saama, mis õnnestus lõpuks alles mõni päev enne esilinastust. Seetõttu polnud meil ka üldse aega filmi peegeldada või publikuga vaadata, Cannes oligi esimene võimalus. Õnneks töötas film saalis väga hästi – inimesed naersid õigetes kohtades ja järgnes juba puhas õnnelike juhuste torm. Oleme üha reisinud.

Tõesti, oskasime loota vaid mõnele festivalile jõudmist, mitte midagi enamat. Film on ju ebatavaline, seda on keeruline millegagi võrrelda, mistõttu oli seda ka keeruline rahastajatele tutvustada. Alati otsitakse võrdlusi. Küsitakse, kas tegemist on perefilmiga, kas tegemist on arthouse-filmiga? Kui tegemist on mõlemaga, on keerulisem määratleda. Mulle tundub, et publikul on see-eest just millegi sellise järele isu. Peavoolu filmid on ju puha skemaatilised järjed.

Jaga
Exit mobile version