Häid seadusi kiirmenetluses ei tehta

kõrval admin
0 kommenteerida

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Tööandjate Keskliidu juhid rõhutavad kirjas peaministrile Kaja Kallasele, et äärmiselt lühikesed tähtajad tagasiside andmiseks oma mõjult ja ühiskonnale ulatuslikele seaduseelnõudele rikuvad. hea õigusloome tava põhimõtted; kiri pärineb uue valitsuskoalitsiooni plaanidest tõsta arvukalt makse – ühtki neist ei arutatud enne hiljutisi üldvalimisi.

Lööva tulemuse vältimiseks tuleks kavandatavate muudatuste jõustumine edasi lükata, leiavad ühendused.

Näiteks anti huvirühmadele vaid kolm tööpäeva tagasisideks maksuseadusi muutvate seadusemuudatuste eelnõude kohta, mille mõju mõõdetakse sadades miljonites eurodes aastas ning kaks ja pool tööpäeva tulumaksuseaduse muutmise eelnõude esitamiseks ning sotsiaalhoolekande seadus. Lisaks on nende sõnul ka teisi ulatusliku sotsiaalse mõjuga eelnõusid, mille kohta on arvamuse andmiseks aega vaid paar tööpäeva.

„Nii lühikesed tähtajad ei võimalda huvigruppide sisulist kaasamist ehk kujutavad endast näilist kaasamist. Me ei pea sellist praktikat demokraatlikule õigusriigile sobivaks,“ ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tegevjuht Mait Palts BNS-i teatel kirjas peaminister Kaja Kallasele.

Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tegevjuht. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja foto.

Ühenduste hinnangul on poliitikud ettepanekute kiirustamist põhjendanud nn kuue kuu reegliga, mille kohaselt peab maksumuudatuste vastuvõtmise ja rakendamise vahele jääma kuus kuud.

“Põhimõttest kinnipidamine ei tohi kaasa tuua kiirustamist ja ebakvaliteetseid otsuseid, nagu praegu,” ütles Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas, vahendas BNS.

Kirja autorid ütlevad, et lühikesed tähtajad ei ole samuti kooskõlas hea seadusandliku tava ja kaasamise hea tavaga. Pealegi on äriringkondade hinnangul arusaamatu, kuidas see praktika haakub koalitsiooni plaaniga parandada poliitilist töökultuuri.

Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide valitsuse kabinetiministrid aprillis 2023. Stenbocki maja foto.

Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide uus koalitsioon asus võimule märtsis pärast kuu alguses toimunud Eesti üldvalimisi. Reformierakonnal on 101-liikmelises Eesti parlamendis 37, Eesti 200-l 14 ja sotsiaaldemokraatidel üheksa kohta.

Osapooled on võtnud kohustuse tõsta Eestis tulumaksu 20 protsendilt 22 protsendile ning tõsta ka käibemaksu 20 protsendilt 22 protsendile. Lisaks plaanib koalitsioon kehtestada teemaksu. Enne valimisi ühegi maksu üle ei vaieldud ja sotsiaaldemokraadid olid ainsana kolmest erakonnast, kes lubasid maksutõusu.

Related Posts

Jäta kommentaar