Eesti majanduse käekäiku näitav sisemajanduse kogutoodang kahanes 2022. aasta IV kvartalis Statistikaameti esialgsetel andmetel 2021. aasta sama perioodiga võrreldes 4,1%; SKT jooksevhindades oli 10 miljardit eurot.
Riigi ametliku statistikaameti Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul näitas kiire inflatsioon aasta lõpus mõningaid aeglustumise märke, kuid inflatsiooni mõju majanduskasvule oli siiski sarnane eelmiste perioodidega. “Pärast inflatsiooniga korrigeerimist vähenes oluliselt nii maksutulu kui ka majanduse lisandväärtus,” ütles ta avalduses.
Neljandas kvartalis oli majanduslangus laiapõhjaline, kasvu oli vaid üksikutel tegevusaladel. Suurima positiivse panuse andis põllumajandus. Majandusele andsid veidi hoogu ka kunst, meelelahutus ja vaba aeg, majutus- ja toitlustustegevus ning avalik haldus ja riigikaitse.
Peamine negatiivne panus oli informatsioon ja side, kuid majanduskasvu pidurdasid ka kõik teised suuremad sektorid – kinnisvaraalane tegevus, ehitus, töötlev tööstus, kaubandus –, mis kõik andsid negatiivse panuse. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus on tavaliselt üks majanduse tõukejõude, kuid oli neljandas kvartalis negatiivsete tegurite hulgas.
Eratarbimine jätkas langustrendi
„Paberil märgivad ettevõtted küll tugevat kasvu, kuid see on hindade kiire tõusu tagajärg – kui inflatsiooni mõju eemaldada, on majandustoodang vähenenud,“ ütles Müürsepp.
Eratarbimine jätkas langustrendi (−1,9%). Enim vähenesid leibkondade kulutused haridusele, muudele kaupadele ja teenustele ning sisustusele. Märkimisväärne langus toimus ka kulutustes toidule ja tervisele.
Mõnes kulugrupis toimus aga kasv hoolimata hüppelisest inflatsioonist. Enim kasvasid kulutused restoranidele ja hotellidele ning puhkusele ja kultuurile.
“Üldiselt tundub, et leibkonnad kulutasid kaupadele vähem, samas kui põhiliselt suurenesid kulutused vaba aja veetmisele ja sellega seotud teenustele,” märkis analüütik.
2022. aasta lõpus oli langus ka valitsussektori tarbimises, mis langes 1,3%. Investeeringud kasvasid neljandas kvartalis 13,1%, mis eristab neid üldisest trendist. Suurima positiivse mõju avaldavad kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse (164%) ning muudesse hoonetesse ja rajatistesse (20%) ning kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (29%). Suurima negatiivse mõju avaldasid kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse (−34%).
SKP vähenes 2022. aastal tervikuna 1,3%.
Müürsepa sõnul mõjutasid väliskaubandust samamoodi valitsevad langustrendid. Eksport langes 6,5%. Kaubavahetuses vähenesid nii eksport kui ka import.
Eksporti ja importi mõjutasid eelkõige elektri, toornafta ja maagaasi, keemiatoodete ning arvutite ja elektroonikaseadmete kaubandus. Teenuste kaubavahetuses vähenes mõõdukalt eksport (−0,7%), samas kui import jätkas jõudsat kasvu (15,7%) – siin avaldasid suurimat mõju arvutiteenuste ja erinevate transporditeenuste kaubandus.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel vähenes SKP 2022. aasta III kvartaliga võrreldes 1,6% ja 2021. aasta IV kvartaliga võrreldes 4,4%.
2022. aastal tervikuna vähenes SKP 1,3%. Suurima positiivse panuse andis majutus- ja toitlustustegevus, mis on koronaviiruse kriisist taastunud. Suurimad negatiivsed panused SKPsse 2022. aastal andsid kinnisvaraalane tegevus, energiasektor, kaubandus, põllumajandus ja finantstegevus.
Investeeringud langesid 2022. aastal tervikuna 10,9%. Netoeksport oli teist aastat järjest negatiivne – kaupade ja teenuste import Eestisse oli 200 miljoni euro võrra suurem kui eksport.