Seal kõrval olid aga mehed, kellega me hakkasime seda projekti tegema: visuaalilt ja looduse poolest pisikesed, võib-olla natukene kõhnad. Tehti nalja, et kuhu te nendega ikka lähete-jõuate. Paadis on vaja asendada ka eessõudja koht, mida pole võimalik teha. 

Pidimegi murdma palju müüte!

Siinkohal taustaks. Kui varem oli probleemiks, et Andrei Jämsa on liiga lühike, et neljapaadis number ühe peal istuda, siis Andreiga võrreldes oli meil veel palju lühem mees paadis: kümme sentimeetrit lühem.

Allar Raja (paremal) löömas patsu Mihhail Kušteiniga. Foto: Tairo Lutter

Aga peatreener Veikko Sinisalo ei peljanud ehitada paadi ülekandemehhanisme sellisel kujul, et igale sportlasele personaalne mehhanism: jõuõlg, aeru pikkus, jalatoe nurk, võllide vahe – kogu kombinatsioon ehitatigi üles nii, et see dünaamika võiks toimida.

Nõukogude Liidu ajal mõõdeti teatavasti käte siruulatus ära, mis oligi esimene kriteerium, kas sa üldse said koondise jutule või mitte. Praegu, nagu ka Erki Nool ütles, on igasugusest juntsust, kes tahab, võimalik olümpialane lihvida. Kas ka olümpiamedalist, on erinev küsimus, aga olümpialane küll.

Paberile vaadates ei saa ma isegi aru, kuidas Pariisi olümpia oli reaalne, aga seda see oli. Meeskonnatöö, tõmme tõmbe kaupa!

See «tõmbe kaupa» on hästi märgiline, sest sõudedistants, kaks kilomeetrit, sisaldab umbes 240 tõmmet. Ja umbes 50. tõmbel on sul reied ja keha piimhapet täis ja võitlus hakkabki pihta: tõmme tõmbe kaupa, kõik koos. Sest kõigil läheb raskeks. Väga raskeks!

Jaga
Exit mobile version