Sellise järelduse tegi inspektsioon aktsiaemitentide poolt 2008. aasta kohta esitatud hea ühingujuhtimise tava aruannete analüüsi põhjal. Hea ühingujuhtimise tava on käitumisnormide kogu börsiettevõtete jaoks, mis peaks kaasa aitama äriühingu juhtimise ja selle kontrollimise läbipaistvamale korraldamisele.

«Kuigi turg on tava üldiselt aktsepteerinud, siis päris rahule ei saa jääda juhtide tasude läbipaistvuse ja nõukogu liikmete sõltumatuse küsimustega,» ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler. Nende valdkondade reguleerimine vajab inspektsiooni hinnangul põhjalikumat arutelu.

Tallinna Börsil noteeritud ettevõtetele kehtib alates 2006. aastast hea ühingujuhtimise tava. Tava eesmärgiks on muuta Eesti väärtpaberiturg läbipaistvamaks ja börsiettevõtete juhtimine investorite jaoks arusaadavamaks.

Hea ühingujuhtimise tavas kirjeldatud põhimõtted on emitendi jaoks soovituslikud ning iga börsiemitent otsustab ise, kas ta võtab need oma juhtimise korraldamisel aluseks või mitte. Hea ühingujuhtimise tava täitmine toimub põhimõttel «täidan või selgitan». Küll aga on kohustuslik kord aastas avalikustada, kas tava järgitakse ja kui seda mingis osas ei tehta, siis põhjendada, miks ning millises osas.

Finantsinspektsioon jälgib, et börsiemitendid koostaksid igal aastal ühingujuhtimise tava täitmise aruande, samuti reageerib inspektsioon selgelt valede asjaolude esitamisele aruannetes. Finantsinspektsioon ei hinda, kas ühe või teise börsiemitendi poolt valitud juhtimismudel on sobiv – seda teevad investorid ja aktsionärid.

Jaga
Exit mobile version