Sellist koetükki saab juba tavalises laboris hõlpsasti hooldada ja analüüsida.

Pildil olevad närvivõrgud on 39 päeva vanad. Neid kasvatati fibriin-geelis, kus paratamatult osa rakke suri, kuid ellujäänutel õnnestus luua toimivad ühendused. Foto: teadustöö / Wisconsini-Madisoni ülikool

«Sellisel koel on endiselt piisavalt struktuuri, et end koos hoida, kuid see on samas ka piisavalt pehme, et võimaldada neuronitel üksteisega kokku kasvada ja omavahel nii-öelda rääkida,» ütles Zhang.

Üliõhuke ajukude on neuronite jaoks hõlpsaks kasvukeskkonnaks, kus leidub piisavalt hapnikku ja toitaineid.

Tulemused räägivadki enda eest, bioprinteri väljastatud rakud moodustasid ühendusi nii iga prinditud kihi sees kui ka kihtide vahel, luues üsna inimajuga võrreldavad võrgustikud. Neuronid suhtlevad, saadavad üksteisele signaale ning moodustavad isegi korralikke ühendatud ahelaid koos tugirakkudega, mis samuti lisati trükitud koele.

«Printisime välja ajukoore ja juttkeha osa ning see, mis välja tuli, oli üsna tähelepanuväärne,» lisab Zhang. Seega mõned olulised aju osad on juba 3D printeriga üsna edukalt välja prinditavad.

Ehkki inimese aju asendamiseks pole ilmselt veel praegu printerist kasu, usuvad katse läbi viinud teadlased, et loodud tehiskoed on siiski neuroteadlaste jaoks vägagi olulise tähtsusega.

Prinditud kudet saab näiteks kasutada Downi sündroomiga aju rakkude vahelise signaaliülekande uurimiseks, tervete kudede ja Alzheimeri tõvest mõjutatud naaberkudede koostoimete uurimiseks, uute ravimikandidaatide testimiseks või isegi aju kasvu jälgimiseks.

Samas on ilmselt võimalik edaspidi kaugemas tulevikus hakata taastama ka hävinud või kahjustatud ajukudesid. 3D printimise tehnoloogia teeb vähemalt sellele võimalusele otsa lahti, ehkki praegu keskendutakse pigem uurimisvahendi loomisele neuroteadlaste ja ravimitööstuse jaoks.

3D reconstruction of printed brain tissue

Jaga
Exit mobile version