:format(webp)/nginx/o/2025/01/03/16577137t1h5398.jpg "Vandaalid käisid vormelilegendi mälestusmärki rüüstamas")
:format(webp)/nginx/o/2025/01/03/16576690t1hff99.jpg "KAABLILÕHKUMISE UURIMINE ⟩ Soome kohus keeldus tankerit Eagel S aresti alt vabastamast")
:format(webp)/nginx/o/2025/01/03/16575311t1he40a.jpg "Esimesena põhivõistluse ukse taha jäänud Aigro: ma olen sõnatu")
:format(webp)/nginx/o/2025/01/03/16577067t1h2713.jpg "Vene gaasitarnete peatamine seiskas Transnistria tööstuse")
/nginx/o/2025/01/03/16577036t1hfc65.jpg "Välismaiste telefonide müük Hiinas langes poole võrra: Apple laseb hinna alla")
/nginx/o/2024/12/29/16568891t1h45ec.jpg)
Kohl suri 2017. aasta 16. juunil. Nagu mäletab europarlamendis ajaloonõunikuna töötav Étienne Deschamps, tekkis Brüsselis juba paar tundi pärast tema surmateadet Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel arusaam, et legendaarse liidukantsleri mälestuse austamiseks tuleks midagi teha. Ta oli läbi ajaloo üks kolmest Euroopa aukodaniku tiitli saanud inimesest Jean Monnet‘ ja Jacques Delors’i kõrval.
«Leiti, et midagi Brüsselis teha oleks keerukas, sest Kohli surnukeha on Saksamaal, aga samas mitte kaugel Prantsuse piirist,» meenutab Deschamps. Et europarlamendil leidusid Saksa-Prantsuse piiril nii suur saal kui inimesi, langes nende kätte juhtroll Kohli mälestustseremoonia korraldamisel.
«Julgeoleku ja protokolli mõttes oli see õudusunenägu,» tunnistab Deschamps.
«Surnukeha ei saa lihtsalt liigutada riigist riiki, on vaja erilubasid, ja oli vaja ka perekonna nõusolekut,» räägib Deschamps. Ajaloolase sõnul tähendas see europarlamendi ametnike seas nädala jagu kaost ja muret küsimuses, mida saab ja tuleb teha Kohli ärasaatmisel Strasbourgis.
«Lõpuks jõuti kokkuleppele Saksamaa, Prantsusmaa, Euroopa Parlamendi ja Kohlide perekonna vahel ning Helmut Kohli surnukeha reisis laeval mööda Reini jõge Saksamaalt Strasbourgi, kirst toodi Europarlamendi plenaarsaali. See oli esimene kord, kui plenaarsaali toodi kirst surnukehaga,» kirjeldab Deschamps.
Koos surnukehaga tulid 2017. aasta 1. juulil Strasbourgi ka seda laeval eskortinud Saksa sõdurid. Kuigi Strasbourgis on ka Prantsuse-Saksa koostöös toimiva Eurokorpuse peakorter, peab Deschamps vägagi erakordseks asjaolu, et esimest korda pärast teist maailmasõda astusid vaheldumisi Saksa ja Prantsuse võimu all olnud linna taas sakslased.
:format(webp)/nginx/o/2025/01/01/16573447t1h3794.jpg "New Orleansis sõitis auto rahva sekka, vähemalt 10 inimest sai surma")
/nginx/o/2025/01/02/16575073t1hd701.jpg "ÜLEVAADE ⟩ Montenegros lasi kõrtsitüli järel relva haaranud mees maha tosin inimest")
:format(webp)/nginx/o/2025/01/03/16576163t1h52c3.jpg "Riia tahab keelata Moskva aja järgi saluudi")
:format(webp)/nginx/o/2025/01/02/16573839t1hddaf.jpg "Montenegro restoranis tule avanud mees tappis 12 inimest")
/nginx/o/2025/01/03/16575290t1h49b1.jpg "Lõuna-Korea presidendi vahistamist takistas sõjaväeüksus")
:format(webp)/nginx/o/2025/01/03/16575339t1hb442.jpg "Vene armee pressib Ukraina rindel edasi elektritõukerataste ja ATV-dega")
:format(webp)/nginx/o/2025/01/01/16573567t1hccbc.jpg "Venemaa on Kurskis kaotanud üle 38 000 sõduri")