IKT valdkonna juhi hinnangul on täisteenusena otstarbekas sisse osta eelkõige need IT teenused, mis ei ole otseselt seotud äriteenuste osutamisega ning mille kompetentsid ei pea olema ilmtingimata asutustel endal olemas. «Sellisteks teenusteks on näiteks arvutitöökoha teenused, pilveteenused ja infoturve,» ütleb ta.

Kultuuriministeeriumi IKT valdkonna juht rõhutab, et RITi teenuste oluline osa on infoturve: «Keskse infoturbe teenuse suureks plussiks on asjaolu, et RITi meeskonnal on ülevaade ohtudest ja intsidentidest laiemalt, mitte ühe asutuse põhiselt. Samuti on tagatud vastavus Eesti infoturbestandardi E-ITSi nõuetele.»

«Igatahes on hea, kui tugiteenuseid keskselt pakutakse,» arvab Mäe, «näiteks ei ole teatrites suures osas enam ka raamatupidamist ja on vaid finantsjuht, ülejäänu pakub riik. Sama lugu on nüüd ka IT teenusega – riik pakub keskselt professionaalset teenust ning teatrid ei pea ise IT teemadega tegelema.»

«Meil on varasemast ka näide, kus teatrites kasutatava arvutiprogrammi lõid meie oma inimesed. Küll aga leian ma, et teater peaks tegelema oma põhitegevusega ja IT inimesed IT teemadega. Seega riigi plaan tugiteenuseid keskselt pakkuda, sobib meile igati,» arvab teatrijuht.

Andmed lähevad riigipilve

Riik arendab ka riigipilve – pilvekeskkonda, mis võimaldab pakkuda avalikule sektorile keskseid pilvelahendusi ja nendega seotud teenuseid.

«Andmete hoidmine on teatrite jaoks samuti aktuaalne teema – kõik esietendused salvestatakse ning talletatakse meie andmebaasides. Lisaks salvestatakse kõik etendused ja hoitakse 30 päeva selleks, et vigade korral uuesti üle vaadata. Seega riigipilv oleks meie jaoks väga oluline, saaksime vähendada turvariske ning ei peaks andmeid hoidma kohalikes serverites,» räägib Mäe teatrite tulevikuvajadustest.

Jaga
Exit mobile version